Velotaksonduse pale hakkab selginema

Aastaid Tallinnal pinnuks silmas olnud velotaksojuhid tegutsesid möödunud suve keskpaigani sisuliselt lindpriidena, mistõttu linnavalitsusel puudus selge ülevaade, kui palju kolmerattalisi kesklinnas ringi vurab, ja korrakaitsjatel polnud piisavalt ressurssi, et turiste noolivaid rattureid ohjeldada.

Kuna velotaksondust ei reguleerinud otseselt ükski seadus, otsustas linnavolikogu võtta vastu määruse „Jalgratta, lõbusõidurongi ja loomveoki kasutamine tasulisel sõitjateveol Tallinnas“, mis hakkas kehtima 1. juulil. Seaduse järgi võib velotakso sadulasse istuda ainult täisealine, juhtimisõigusega ja kehtiva liiklusrikkumiseta rattur. Rattur, kes need tingimused täitis, sai endale teenindajakaardi.

Munitsipaalpolitsei andmetel väljastati sel suvel 43 rattataksovedu lubavat tõendit. Üks volikogu määruse eesmärk oli kaardistada teenindajakaartide väljastamisega velotaksode turgu. Munitsipaalpolitsei menetluse ja piirkonnatöö osakonna juhataja Triin Uudeväli sõnul üldpilt praeguseks päris selge siiski ei ole. „Loodetavasti on teenindajakaartide kohustuslikuks tegemine ka velotaksondusturu korrastamise algus ja alus. Tegemist ju siiski esimese aastaga ja laskem velotaksojuhtidel uue olukorraga kohaneda,“ leiab Uudeväli.

Kesklinna linnaosavanema Vladmir Sveti sõnul peegeldavad 43 väljastatud teenindajakaarti siiski hästi reaalselt olukorda. „Fakt on aga see, et kõik velotaksojuhid ei ole seda taodelnud. Loodame, et järgmisel hooajal tekib meil võimalus just rohkem tegeleda nendega, kes eiravad linnas kehtivat määrust,“ nentis Svet.

Samas möönas Svet, et mupol puuduvad hetkel detailse kontrolli võimalused, sest ka ühistranspordiseadus ei anna selleks munitsipaalkordnikele volitusi. „Juba praegu on selge, et kui tahame olukorda velotaksodega tõesti süsteemselt lahendada, siis vajame rohkem tuge riigilt. Seaduses tuleks veelgi täpsemalt formuleerida nõudmised velotaksode tehnilisele seisundile, sõiduvahendi juhtidele ning nende üle tõhusama järelevalve teostamisele,“ toonitas Svet.

Seni, kuni riiklikud seaduseandjad teemani jõuavad, on kesklinna linnaosavalitsus hakanud analüüsima, kas suve keskel kehtima hakanud määrus vajab veel täpsustamist või täiendamist. „Nendest potentsiaalsetest muudatustest hakkab sõltuma ka see, milline on meie tegevus järgmisel hooajal,“ sõnas linnaosavanem. Ta usub, et Tallinna linnavalitsus tuleb täiendavate meetmetega välja enne järgmist kevad-suvist turismihooaega.

Tallinna linnavalitsus on tuntud munitsipaalteenuste looja. Rattataksondusse Tallinn linnaosavanema sõnul siiski siseneda ei plaani. „Tegemist on maailmavaatelise küsimusega sellest, kuivõrd peab kohalik omavalitsus sekkuma eraettevõtlusesse. Minu seisukoht on, et enne seda, kui kohalik omavalitsus hakkab seda üldse kaaluma, peab ta andma võimaluse vabaturul ise saavutada teatud regulatsioonide abil avalikule huvile vastav olukord,“ toonitas Svet.

See tähendab, et linnaosavanem soovib praeguse olukorra lahendada seadusloome, mitte munitsipaalettevõttega. „Igal juhul velotaksoteenuse munitsipaliseerimine antud hetkel mõistlik ei tundu. See aga ei tähenda, et selle teema juurde ei tohi tulevikus tagasi tulla, kui olukord ei rahulda,“ tõdes Svet.

Samas lisab ta, et kehtiv määrus on saanud juba palju positiivset tagasisidet. „Paljud linnakodanikud ja vanalinnas tegutsevad ettevõtjad on märganud ja tunnustavalt märkinud, et velotaksode arv on vähenenud ja seega jalakäijate liikumine vanalinnas ohutumaks muutunud,“ rääkis linnaosavanem.

See aga ei tähenda, et Tallinn velotaksonduse teema riiulile paneb. Sestap toonitab Svet, et sel teisipäeval toimunud mupo ja linnaosavalituse vaheline kohtumine oli alles esimene pikas koosolekute reas. „Kohtusime munitsipaalpolitseiga ja leppisime kokku, et varsti toimub ka laiapõhjalisem kohtumine, kuhu kaasatakse erinevate seotud erirühmade esindajaid,“ kinnitas Svet.