Andres Allikmäe: meil tuleks õppida ettevõtjast hoolima

"Ma ei räägi teile täna numbritest ega tulemustest, ma ei kiida ennast ega ütle, mida me järgmisel aastal rahalises vääringus tegema hakkame, aga me anname endast parima," ütles Andres Allikmäe sissejuhatuseks.

Ta lisas, et 2017. aasta oli ettevõtte jaoks edukas ja käibes ületati 100 miljoni piir. "Aga sellega ma teid siin saalis ei üllata, sest ilmselt on paljudel siinolijaist see aastaid nii olnud. Aga kui lähed Rootsi ja ütled, et sul on käive miljard krooni, siis oled tegija," poetas Allikmäe. Rahul võib olla ka sellega, et ettevõttel on õnnestunud oma aktsionäridele kindlustada hea aktsiahinna tõus.

85% Harju Elektri ärist on seotud elektrotehnikaga ja näiteks on ettevõte suutnud oma senise ajaloo jooksul valmistada pea 10 000 alajaama. "Praegu valmistame igal aastal kuni 4000 alajaama oma kahes tehases Soomes ja Eestis," lisas ta.

"Eesti patrioodina arvan, et meil peaks fookus paigas olema, neid valdkondi võib olla mitu, aga me ei saa tegeleda kõigega," rõhutas ta.

Me vajame ühiskondlikke kokkuleppeid, mida tahame saada ja kuhu jõuda, jätkas Allikmäe. "Meie turgudel - näiteks Soomes või Rootsis, kus kõik peaks olema reguleeritud - ma pole kohanud ühtegi riiki, kus oma ettevõtjast ei hoolita või kus ühiskondlik hoiak puuduks. Meiegi võiksime seda õppida ja kogeda," ütles Allikmäe. "Meil peaks olema ühiskondlik kokkulepe, kuhu tahame välja jõuda, milline riik ja ühiskond tahame olla, mis on meie fookus ja kuhu tahame panustada."

Allikmäe jätkas, et valikute ja ühiskondliku kokkuleppega on seotud ka tööjõud. "Me räägime, et tööjõuga on meil halvasti ja inimesi pole kuskilt saada. Meil on raske inimesi tööle värvata, paljudel on vale haridus või töötaja elab vales kohas," jätkas ta.

Allikmäe võttis näitena appi tselluloositehase, mida Lõuna-Eestisse taheti rajada. "Kas seal on siis tööjõudu?" küsis ta saalilt. "Äkki peaks oskaja-inimene tulema Pärnust või Kirde-Eestist ikka sinna, kus on tööd? Põhjamaades ollakse väga harjutud sellega, et inimene läheb sinna, kus on töö."

Tööjõuprobleemile leiduks Allikmäe hinnangul lahendusi ka haridussüsteemis. "Õigesti haridust juhtides, mida meil täna kahjuks ei tehta, suudaksime inimesi õigesti suunata. Me suudaksime seda juhtida täpselt nii, nagu oleks vaja," on ta veendunud. "Milleks meile tasuta kõrgharidus, kui õpetatud inimesed lähevad Eestist minema? Kui kehtestame tasulise kõrghariduse, siis inimesed lähevad jälle minema? Mis siis?"

Millised on aga Harju Elektri edasised plaanid ja võimalused?

"Usun, et parimad võimalused on need, mida me täna ei näe. Võib-olla jäävadki paljud nägemata, kui silmaklappidega ringi käia," jätkas ta ja rõhutas, et nende äris on oluline inseneritöö, kuid võimalusi näeb ta ka taastuvas ja rohelises energias ning tarkades energiavõrkudes.

"Tulevik on ka laevaehitus - varsti tulevad meile ilmselt mehitamata kaubalaevad," prognoosis ta. Edaspidised plaanid näevadki ette keskenduda uutele segmentidele ja nende kontrollitud kasvule. Samamoodi on tähelepanu all ettevõtte senised tähtsamad tegevusvaldkonnad. "Fookus on üks tähtsamaid asju," rõhutas Allikmäe taas.

Lisaks nõuavad edaspidi tähelepanu ka haldus- ja investeerimisvõimekused, sest ettevõte areneb kiiresti. Lähiaja tegevuste hulgas on näiteks 21. sajandi müügiorganisatsiooni loomine, Harju Elektri ettevõtete koondamine Harju Elektri kaubamärgi alla, ettevõtte infosüsteemide sünkroniseerimine ja investeeringud äriprotsesside digitaliseerimisse. "Harju Elektri kaubamärk hakkab muutuma ja seda on varsti palju näha," rääkis ta.