Danske rahapesu on seni arvatust kardetavasti kordades suurem

Tegemist on Danske panga enda tellitud raportiga, mille koostas konsultatsioonifirma Promontory Financial ning mille mustandiga sai Briti majandusleht Financial Times tutvuda.

Raporti järeldused tekitavad hulga küsimusi selle kohta, mida teadis toimuvast Danske juhtkond, millal sellest teada saadi ning kui suur hulk raha läbi väikese Eesti filiaali ikkagi liikus.Skandaalsed tehingud toimusid aastatel 2007-2015 ning raporti järgi oli kõrgperioodiks 2013. aasta, mil Danske Eesti filiaali mitteresidentidest klientide hoiused ulatusid ligi 30 miljardi dollarini. Tol aastal tehti ligi 80 000 tehingut, vahendab FT sõltumatu uurimise tulemusi.Täna täpselt aasta eest avaldas Äripäev esimesed lood Danske rahapesuskandaalist, mis võitsid ka Bonnieri preemia. Uus jahmatus"See on sellise väikese filiaali kohta tõesti jahmatav summa. Niisugust rahaliikumist ei saa olla ilma, et see küsimusi tekitaks," nentis väljaandega rääkinud uurimisega seotud allikas.

Kuigi kõik vaatlusalused tehingud polnud kahtlased, on pangal kohustus olla ise veendunud ja selgitada ka pangandusjärelevalvele, et teda ei kasutata ära rahapesuks ning et tal on musta raha tuvastamiseks piisavalt tugev kontrollmehhanism, märgib väljaanne.