- OMX Baltic−0,37%314,59
- OMX Riga1,14%946,74
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,37%1 507,36
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 100−0,14%10 728,2
- Nikkei 2251,36%66 216,79
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,43
- OMX Baltic−0,37%314,59
- OMX Riga1,14%946,74
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,37%1 507,36
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 100−0,14%10 728,2
- Nikkei 2251,36%66 216,79
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
BaltCap suunab miljonid eurod Eesti elektriturule
Baltikumi infrastruktuuri arendamist rahastav BaltCapi fond kasvatas kogumahu 100 miljoni euroni. Eestis soovitakse raha suunata elektrituru arengutesse ja tuuleenergiasse.
Mullu juulis asutatud BaltCap on suurim Baltimaade fond, mida on rahastanud kohalikud pensionifondid. Teised võtmeinvestorid on Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) ning Euroopa Investeerimispank (EIB).
Eesmärk on teha Balti riikides erakapitali baasil kokku 10–14 investeeringut. Sihikul on transpordi-, energeetika- ja sotsiaalse infrastruktuuri projektid.
Fond on loodud 20 aastaks ja eeldatavalt koondab ligi 480 miljoni euro väärtuses infrastruktuuri investeeringuid. Lisaks loob regioonis hulga uusi töökohti.
Investeeringumahud
Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank – 20 miljonit eurot
Euroopa Investeerimispank – 20 miljonit eurot
Baltikumis tegutsevate pankade pensionifondid – 52,6 miljonit eurot
Erasektori suurem kaasatus
Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul vajavad Baltimaad majanduskasvu toetamiseks ajakohast taristut. Selleks on vaja erasektori senisest suuremat kaasatust projektide rahastamisel. Kasvav konkurentsivõime tähendaks ka atraktiivsemat ettevõtluskeskkonda.
„Kui me ei kaasa erakapitali ja eriti kohalikke pensionifonde, võib infrastruktuuri rahastamine jääda maha meie kasvavatest ootustest,“ põhjendas Tõniste.
Praegu finantseerib Baltimaades infrastruktuuri peaaegu täielikult avalik sektor. Raha tuleb Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondidest, riigieelarvest ja avaliku sektori taristuettevõtete sisemistest ressurssidest.
Prognoositavalt aitab fond Balti riikides kaasata 480 miljonit eurot investeeringuid. Nende rakendamine loob ehituse ajal töökohti ligikaudu 4000 inimaasta jagu ja 245 püsivat töökohta, mis on seotud rajatavate objektide käitamisega.
„20aastase perspektiiviga fondi loomine on oluline teetähis siinses finantssektoris. See mängib olulist rolli tulevaste pensionäride heaolu suurendamisel,“ sõnas Tõniste.
Raha suunatakse elektrituru arengusse
Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga president Sir Suma Chakrabarti sõnul on BaltCap esimene nii mahukas taristufond, millel on institutsionaalsed investorid ja mis on suunatud Balti regioonile. Ühtlasi märkis panga president positiivselt ära siinse piirkonna majandusarengu.
Hetkel kuum
„Investeerides rohelistesse projektidesse, toetame riike, kes on võtnud eesmärgi kasvuhoonegaase vähendada. Kaugem eesmärk on luua Balti riikides erataristute finantseerimise ökosüsteem,“ sõnas Chakrabarti.
BaltCapi abidirektor Šarunas Stepukonis kiitis projekti integreeritud lähenemist. Kaasatud on kõik suuremad Baltikumi pensionifondid, kelle 52,6 miljoni euro suurune panus on jaotatud fondide vahel võrdselt.
Varasemalt on fondist tehtud kaks investeeringut. Mullu septembris sai Leedu soojusenergiajaam 16 miljoni euro suuruse toetuse. 2019. aasta alguses käivituv jaam katab pea 10 protsenti Vilniuse küttenõudlusest.
Möödunud aasta detsembris omandas BaltCap 75protsendilise osaluse ettevõttes Anaerobic Holding, mis omab Lätis kolme biogaasi energiajaama koondvõimsusega 4,9 MW.
„Eestis on plaan raha suunata elektrituru positiivsetesse arengutesse ja tuuleenergiasse,“ sõnas Stepukonis.
Eelmisel aastal jõustus Eestis uus investeerimisfondide seadus, mis võimaldab asutada fonde usaldusühingutena. Uue regulatsiooni eeskujuks on võetud usaldusfondide regulatsiooni parim praktika eri maadest. Traditsiooniliselt on neid maid peetud riskikapitalile atraktiivseteks paikadeks, nt Suurbritannia, Luksemburg ja Jersey. Usaldusfondide üha sagedasem asutamine kinnitab, et oleme õigusloomega toetanud fondivalitsejate ja nõustajate ökosüsteemi arengut meie piirkonnas.
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele