Kuus kirjutab, et põhimõtteliselt saaks maksumenetlust teha nii, et maksuhaldur tuvastab kaardimaksete järgi, kes on mingil kuupäeval kliendina restoranis käinud, ja kutsub kolmanda isikuna selgitusi andma (st rääkima, kui palju ta jättis restoranis käies jootraha). „Selline kontrollimeetod ei teeni kõige paremini maksukogumise eesmärki. Esiteks ei meeldiks mitte ühelegi kliendile, et teda sellise asja pärast välja kutsutakse, ja kindlasti tunneb ta häirituna, et riik üldse tema vaba aja käike selliselt jälgib. Selline riigi sekkumine võib hakata inimesi toitlustuskohtades käimisest eemale peletama, mis ei aitaks kaasa majanduskasvule,“ kannab Kuus selle viisi kohe maha.
„Meie õiguses puuduvad praegu jootraha pealt maksu deklareerimiseks ja kontrollimiseks piisavad haldussunni vahendid,“ tõdeb Kuus.
Ettepanek: panna tööandja maksma keskmise määra järgi
Kuus pakub lahendust, kus sätestatakse määr, mitu protsenti käibest makstakse tõenäoliselt keskmiselt jootraha, ja määratletakse töökohad, kus saadakse jootraha. Tööandjat kohustataks arvestama ja maksma vastavalt summalt kõik tööjõumaksud. Tegelikku jootraha saaksid töötajad edasi nagu seni.
„Tänu sellele jääks ära väga ebamugav, kohmakas ja ressursirohke kontroll makstud jootraha üle. Samuti jääks töötajale stiimul käituda meeldivalt ja igati kliendi huvidest lähtuvalt, mis on ju ka tööandja huvi. Selline maksustamine aitaks täita riigikassat. Ka ei jätaks see töötajat ilma temale riigi poolt ette nähtud sotsiaalsetest garantiidest,“ selgitab Kuus.
„Tööandjate üks vastuargument oleks kindlasti juba niigi liiga suur maksukoormus ja seda just sotsiaalmaksu osas. Teiseks algavad tõenäoliselt lõputud vaidlused selle üle, kas arvestuslik jootraha määr on õige. Kindlasti hakatakse palju rääkima ka eranditest ja sellest, et sellises suuruses jootraha ei ole reaalne,“ arutleb Kuus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Juulis lisandus 4 üürnikku
Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.