Mehed teevad testamendi, sest ei tea oma laste arvu

Üha vabamaks muutuv kooselu tekitab Pärna sõnul sageli peremudelisse lapsi, kes pole kõik pärit ühisest suhtest. „Nende läbisaamine ei pruugi olla üleliia hea ning seetõttu on vaja nende suhteid reguleerida ka pärast surma,“ loeb Pärna testamentidest välja.

Üheks testamendi kirjutamise ajendiks ongi Pärna sõnul võimalus vältida ebaõiglust pärast testamendikirjutaja surma. „Lisaks sellele, et saad pärijate ringist välja arvata need lähedased, kes on sinu eluajal võrreldes teistega rohkem varalist tuge saanud, saad sa pärandvara liikumisel vahele jätta põlvkondi ning anda oma vara noorematele ja võimekamatele,“ kirjeldas Pärna võimalusi.

Ühe põhjusena, miks notaris testament tehakse, on Pärna kinnitusel ka lennuhirm. „Paljud neist, kes tihti lendavad, tunnistavad, et teevad sellepärast testamendi, et kardavad lendamist,“ tõdes ta. „Tõsi, nad ei ütle küll, et lähevad Ryanairiga lendama,“ naljatles ta.

Vastutustunde küsimus

Pärna teab näiteid, kus testamendi kirjutamata jätmine on surija lähedased pöördumatult tülli ajanud. „Näiteks kui sul pole lapsi ja sa oled abielus, siis sinu abikaasa üksinda kõike ei päri,“ rõhutas ta. „Nii võidki teispoolsusest avastada, et sinu vara peale on välja ilmunud näiteks venna- ja õelapsed.“

Samas tõdes Pärna, et ka testamendi tegemine ei pruugi alati lähedasi vaidlustest ja tülitsemisest päästa. „Olen teinud testamente, kus see tehakse ainsale seaduslikule lapsele,“ tõi ta näite. „Siis aga ilmusid välja tunnustamata lapsed eelmistest suhetest, DNA-test näpus,“ rääkis ta. Pärna sõnul näeb seadus ette, et kui tunnistamata laps on alaealine, tekib tal õigus teatud sundosa pärimida. Samuti on Pärna sõnul näiteid, kus pärandus ajab omavahel tülli kaks venda, kes keelduvad pärast vara jagamist kokku saama ka oma isa surma-aastapäeval.

Vastutustundest rääkides soovitas Pärna testamenti kirjutades  mingi osa varandusest ka heategevuseks suunata. „Lääne ühiskonnas on hea tava anda vähemalt 10 protsenti ühiskonnale tagasi – näiteks selle eest, kui oled saanud tasuta kõrghariduse,“ märkis ta. „Eestis on praegu annetajateks aga pigem üksikud lastetud eakad ning lõviosa annetustest tuleb Eestisse hoopis välismaalt."

Oma vara noorte kätte usaldamisel peaks igaüks mõtlema, kui palju peaks tema järeltulija ise edukaks saamise nimel pingutama. „Teinekord on tõesti parem lasta oma järglastel ise edu nimel tänavalahingut pidada, mitte neilt pärandvara kaudu seda võimalust ära võtta,“ sekundeeris Pärnale ka päevajuht Vahur Kersna.