Kolm küsimust Eesti Pangale: kas laenuturul on ohu märke?

Eesti Pank on kehtestanud nõuded, mille järgi esiteks eluasemelaenud tähtaeg võib olla kuni 30 aastat. Teiseks, majapidamise laenude ja liisingute põhiosa ja intressimaksete kogusumma peab olema alla 50% netosissetulekust ja kolmandaks, eluasemelaenude puhul võib laenusumma olla kuni 85% tagatise väärtusest. Teatud ulatuses võivad pangad teha piirmäärade puhul erandeid, kuid seda võimalust ei ole väga laialdaselt kasutatud, mis näitab, et üldine laenupraktika ja seatud tingimused on üldjoontes kooskõlas. Ettevaatavalt võime neid nõudeid muuta ehk piirata majapidamise võlakoormust ja nõuda eluasemelaenu suuremat tagatust.

Kus peaks olema maksimaalse laenusumma ülempiir eraisiku jaoks?

Eesti Pank on kehtestanud nõude, et majapidamise laenude ja liisingute põhiosa ja intressimaksete kogusumma peaks olema alla poole laenuvõtja netosissetulekust. Kuigi laenuotsuse teeb laenu andev pank, peaks laenuvõtja arvestama ka väikse puhvriga, et madalate intresside aeg võib läbi saada ja laenuraha enam nii odav ei ole, kui täna.

Kui Rootsi pangad kinnisvara hinnalanguse tõttu laenukraanid kinni keeravad, kui kiiresti jõuab selle mõju Eestisse?

Juhul, kui Rootsi kinnisvaraturust tulenevad riskid realiseeruksid, võivad emapangad tõesti vähendada Eestis tegutsevate tütarpankade või filiaalide rahastamist ning see võib juhtuda kohe, sest pangagruppide likviidsust juhitakse tsentraalselt.

Autor: kinnisvarauudised .ee