Õhusaaste maailmas on tõusuteel, Eestis asjad korras

USA uuringukeskuse Tervisemõjude Instituudi (HEI) värske ülemaailmne õhukvaliteedi raport kirjeldab peaasjalikult seda, kui palju on õhus peeneid tahkeid osakesi diameetriga alla 2,5 mikromeetri (PM2,5). See näitaja on üks õhusaaste komponente, mida peetakse tähtsuselt kuuendaks varajase surma riskifaktoriks. Kõige kõrgema riskiga faktorid on kõrge vererõhk ning suitsetamine.

Peenikeste tahkete osakestega kokku puutumine aitas 2016. aastal üle maailma kaasa kokku 4,1 miljonile surmale, mille otsene põhjus oli näiteks südamepuudulikkus, kopsuvähk, kroonilised kopsuhaigused ning hingamisteede haigused. Seejuures oli PM2,5 uuringu koostajate sõnul kaasaaitaja märksa suuremale arvule surmadele kui tuntud riskifaktorid nagu alkoholi tarvitamine, vähene füüsiline akltiivsus või suur naatriumi tarbimine. Sellega seotud surmade arv on umbes sama suur kui kõrgel kolesteroolil ja suurel kehamassiindeksil.

Tervisemõjude Instituudi juhtimisel koostatud uuringus tõdeti, et peenete tahkete osakeste tase üle maailma ületab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määrasid – organisatsioon leiab, et kindlasti on ohtlik see, kui peeneid osakesi on õhus üle 10 mikrogrammi kuupmeetri kohta, ent ei väida samas, et sellest piirist allapoole jääv kontsentratsioon tervist üldse ei mõjuta. Väga kõrge saastetasemega riikidele seadis WHO üleminekueesmärgid – esialgu peaks saasteainete osakaal jõudma 35 mikrogrammini, järgmine tase on 25 ja sealt edasi 15 mikrogrammi kuupmeetris.