Ühemehefirmad ei pea maksuametit kuulda võtma

Eelmisel teisipäeval avaldas maksuamet juhendi, kuidas peaksid käituma ettevõtjad, kes lisaks dividenditulule on ka juhatuse liikmed ja võtavad töötasu minimaalselt või ei võta seda üldse. Kuigi dividendi võib ühemehefirma endale ka edaspidi maksta, ei tohi see maksuameti hinnangul asendada töötasu, mis peab vastama turutingimustele.

„Seda võib võtta kui maksuameti seisukohta, aga sellel ei ole mitte mingit õiguslikku jõudu, selle juhendi alusel maksu määrata ei saa,“ ütles riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd eile Äripäeva raadios.

Mitte mingit seaduslikku jõudu

Sõerd oli kriitiline, et seadusandja pole kõikide nende aastate jooksul probleemi lahendanud ja ka praegu ei paista selleks tema sõnul mingit initsiatiivi: näiteks riigikogu rahanduskomisjoni selle nädala töökavas on tema sõnul ainult kaks punkti – anda hinnang ühele opositsiooni eelnõule ja ühele Euroopa Liidu asjade komisjoni kirjale. „Kõik! Rahanduskomisjon rohkem sel nädalal mitte midagi ei tee. Teisipäeval ja neljapäeval istungit ei toimu ja vot nii ongi,“ rääkis ta. 

Tema sõnul oleks vaja kõigepealt selgeks teha mängureeglid. Mis on passiivne tulu? Mida loetakse tööalaseks tegevuseks? Mis on teenuse osutamine ja mis palgatöö? „Reeglid peavad olema paigas, maksu määramine ei saa sõltuda maksuametniku suvast,“ rääkis ta.

Talur tahaks riigikogu liikmetelt küsida, kes peaks nende meelest sotsiaalkindlustussüsteemi üleval hoidma ja kui suures ulatuses. „Tahaksin, et seadusandja ütleks, kes millises olukorras riigi fiskaalset huvi kaitseb. Kas riik tahab tõesti väikeettevõtjale öelda, et kui sa nii palju maksu maksta ei taha, mine parem tööle, saad kõik sotsiaalsed tagatised.“ 

Sõerd nentis, et haigekassa ja pensionisüsteemi rahastamiseks enam sotsiaalmaksust ei piisa. Tema sõnul tuleb kaaluda alternatiive, näiteks on tööandjad pakkunud, et sotsiaalmaksukohustust võiks jagada tööandja ja töövõtja vahel. „Iseenesest see ei too raha süsteemi juurde, küll aga annab olulist motivatsiooni, eelkõige töövõtja seisukohast,“ ütles ta.

Käid palgatööl, aga ettevõtte kaudu investeerid 

Maksuameti näide. Isik töötab täistööajaga enda või kolmanda isiku äriühingus A töötajana või juhatuse liikmena. Ta saab Eesti turutingimustele vastavat tasu, mis on ka töötasuna deklareeritud ja maksustatud. Samal ajal on ta ainuosanik ja juhatuse liige äriühingus B, kus ta investeerib aktsiatesse, üürib välja kahte korterit jne. Isik isiklikke kulutusi äriühingu arvel ei tee, tööandja sõiduautot ei oma. Äriühing jaotab kasumi korral kord aastas dividende, mis võib olla aasta töötasuga võrreldav summa.

Maksuameti selgitus. Vaatamata sellele, et isik saab täistööajaga töötamisest mõistlikku tasu, tuleb hinnata tema töist panust ka talle kuuluvas äriühingus B. On arusaadav, et ööpäevas on 24 tundi ja kui isik on täistööajaga hõivatud oma põhikohas, siis ei jõua ta samal määral panustada endale kuuluvas äriühingus B. Seda enam, et väärtpaberite hoidmine või kinnisvara üürimine-rentimine ei pruugigi nõuda igapäevast sekkumist või tegutsemist. Kuid sellele vaatamata tuleb hinnata konkreetse isiku töist panust ning võrdluseks võtta, mis tasu eest isik oleks nõus kolmandale ehk mitteseotud isikule sama tööd tegema või teenust osutama. Alati ei pea olema tegemist täis- või osalise tööajaga töötamisega, vaid tegemist võib-olla ka võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamisega. Ka konkreetsel juhtumil võib isik oma põhitöökoha kõrvalt osutada teenust enda äriühingule ning saada selle eest mõistliku tasu (võib-olla kordades väiksem tema põhikoha töötasust), mis on maksustatud töötasuna kõigi tööjõumaksudega, ning maksta dividendidena välja ülejäänud soovitud osa kasumist. Toodud näites tuleb samas arvestada, et äriühingu B mainitud tegevusalad on sellised, millega otse füüsilise isikuna tegeledes ei teki enamasti sotsiaalmaksu kohustust (kasu vara võõrandamisest, üüritulu). Kuivõrd sellised tululiigid ei ole aktiivsest tegevusest saadud töötasu, ei tekigi siin suure tõenäosusega nn töötasu versus dividend tüüpi olukorda ja ümberkvalifitseerimine ei osutu vajalikuks.

Maksuamet teeb elu kibedaks

Maksuamet alustab nende ettevõtte osanike kontrollimist, kes teenivad dividenditulu, aga ei teeni palgatulu. Samuti on alustatud pahatahtlikke suurvõlgnike vastu pankrotimenetlusi eesmärgiga seada neile ärikeeld.

Nende kahe teemaga algatatud tegevusi ja eesmärke selgitasid Äripäeva raadio saates „Maksu- ja tolliamet annab nõu“ maksuameti otseste ja kaudsete maksude talituse juhataja Tiina Normak, maksuauditi osakonna juhataja asetäitja Eilike Pruul ja erimenetluse valdkonnajuht Airi Jansen-Uueda. Kuula saadet siit: