Prügila salamüük vihastab konkurendid välja

Konkreetsete hinnapakkumisteni Eesti Keskkonnateenused läbirääkimistel ei jõudnud, kuid referentshinnana oli kavas kasutada Tallinna linna ostetud Tallinna prügila hinda.

Ei kõhkle kohtusse minemast

Kohtussepöördumise kindlust annab konkurentidele aga sarnane kaasus minevikust. „Torma prügilat üritati samuti avaliku konkursita müüa, seal sõlmiti isikliku kasutusõiguse leping ning siis jõuti riigikohtusse välja. Riigikohus otsustaski, et loeb lepingu sisu, mitte selle pealkiri ning tegelikult oli tegemist prügila müügilepinguga, mille kohus ka oma otsusega tühistas,“ ütles Luude.

Kohalik omavalitsus võiks endale kuuluva ettevõtte müügil esimese asjana kuulutada välja avaliku enampakkumise, mitte teha seda otsustuskorras, on konkurentide põhiline etteheide. Kuid probleem on selles, et vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on KOVi osaluse müük ettevõtluses volikogu pädevuses ning otsustuskorras müük riigihankeõigusega vastuollu ei lähe, selgitas rahandusministeeriumi peaspetsialist Kristina Haavala.

Samas ei ole näiteks Türi vallavalitsus ega Türi vallavolikogu Väätsa prügila müügiga seoses vastu võtnud ühtegi otsust, haldusakti, ega sõlminud ühtegi lepingut, on vallavanem Pipi-Liis Siemann vastanud selleteemalisele teabenõudele. Täpselt sama vastuse on andnud ka Järva vald nii Järva valla enda kui haldusreformiga selle vallaga liitunud omavalitsuste kohta.

Volikogu plaanib aru pärida

Türi vallavolikogu esimees Andrus Eensoo möönis, et probleeme kavandatava tehinguga on küll ja vallavolikogu ei ole sellest piisavalt teavitatud. „Mina isiklikult eellepingut näinud ei ole ja ei tea ei selle tingimusi ega hinda ega kohustusi, mis kaasnevad. Seda, kas nõukogu on oma volitusi eelläbirääkimistega ületanud, on praegu veel raske öelda,“ selgitas ta.

„Igal juhul soovime kutsuda Väätsa Prügila nõukogu esindajad selgitama, sest praegu jääb palju arusaamatuks – mis olid need kriteeriumid, et valiti Ragn Sells parimaks ja ainsaks pakkujaks,“ lisas Eensoo.