Tööjõukvoot saab kohe täis

Tamsari sõnul on suur probleem, et tööjõudu ei jätku. Kui aga võimaldada tööjõul ametlikult läbi migratsiooniameti Eestisse tulla, oleks võimalik neile maksta head palka ja oleks võimalik ka kontrollida, millised töötajad sisse rändavad. Praegu on Eesti olukorras, kus kolmandate riikide elanikud taotlevad tööloa Poola ja Leetu ning liiguvad siis renditööjõuna Eestisse edasi. Selliseid töötajaid on Tamsari sõnul Eestis hinnanguliselt 5000–10 000. Täpset ülevaadet neist pole. „Laseme sedasi Eestisse kõige odavamat tööjõudu, kuid kõrgema kvaliteediga töötajate sissevedu piirame,“ rääkis Tamsar.

Siseministri kokku kutsutud sisserände regulatsiooni töörühm tegi möödunud aasta lõpus rea ettepanekuid, et piirarvuga seonduvaid kitsaskohti lahendada. "Töörände poliitika kujundamisel peab pikalt ette vaatama ja maandama kõik riskid, et meie oma inimesed, Eesti enda töökäed kuidagi selle käes ei kannataks," rõhutas siseminister Andres Anvelt. "Teisalt pärineb sisserände piirarvu regulatsioon ikkagi 25 aasta tagant ja tehtud on alles esimesed sammud, nii et töörühm jätkab tööd, et leida tööturule ja majandusele pikaajalised lahendused," lisas minister.

Muudatuste tegemiseks läheb veel aega

Tänases pressiteates seisab, et töörühma tehtud ettepanekutest toetas valitsus vähemalt kahekordset Eesti keskmist palka saavate tippspetsialistide piirarvu alt väljatoomist ning lühiajalise töötamise kestuse pikendamist. Arvestades viimaste aastate statistikat, võib prognoosida, et piirarvu arvestuse väliselt võiks tähtajalise elamisloa töötamiseks saada 300 tippspetsialisti aasta jooksul. Lühiajalise töötamise pikendamine üheksalt kuult ühele aastale leevendab tööjõupuudust projektipõhistes valdkondades nagu näiteks ehitus. Muudatused jõustuksid plaani kohaselt juba järgmisest poolaastast.

Sisserände piirarvu täitumisel saavad välisspetsialistid vahelahendusena kasutada lühiajalise töötamise registreerimist. Eestis võib lühiajaliselt ilma elamisloata töötada välismaalane, kes viibib seaduslikult ajutiselt Eestis ja kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud politsei- ja piirivalveametis. Praeguse regulatsiooni kohaselt on lühiajaliselt Eestis võimalik töötada kuni üheksa kuud aasta jooksul ja lühiajalisele töötamisele kehtib Eesti keskmise palga maksmise nõue.

Sisserände piirarvu alla kuuluvad töötamiseks, ettevõtluseks ning välislepingu alusel antavad tähtajalised elamisload. Piirmäär 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast tuleneb välismaalaste seadusest. Piirarvu alla ei kuulu pereränne, õpiränne (sh teadlased ja õppejõud), info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialal tööle asumine, iduettevõtetes tööle asumine, iduettevõtte asutamine, suurinvestorina tegutsemine ja elamislubade pikendamine. Samuti ei kuulu piirarvu alla Euroopa Liidu kodanikud ja nende perekonnaliikmed, Ameerika Ühendriikide ning Jaapani kodanikud. Seega nemad saavad ka sisserände piirarvu täitumisel Eestisse elama asuda.