- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,28%7 713,02
- DOW 300,19%53 446,13
- Nasdaq 0,14%26 326,18
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,94
- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,28%7 713,02
- DOW 300,19%53 446,13
- Nasdaq 0,14%26 326,18
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,94
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnisvaraturul valitsevad pankade tehingud
Neli Eesti suurpanka – Swedbank, SEB, Luminor ja LHV – selgitasid, mis põhimõtetel nad praegu arendusprojektidele ja suurte rahavooobjektide ostuks raha annavad.
Colliersi juht Avo Rõõmussaar ütles, et enamik tehingutest on "pankade tehingud" ehk tehingud, mis on ära jäänud, kuna pangad ei anna raha. Kinnisvarauudised käis Colliers Internationali hommikuseminaril, kus püüti aru saada, kellel on mõtet panka minna ja kellel mitte.
Colliersi tegevjuhi Maile Oja teravatele küsimustele vastasid Swedbanki kinnisvarasektori juht Ero Viik, SEB kinnisvara rahastamise osakonna juht Priit Seeman, Luminori korporatiivpanganduse juht Silver Kuus ja LHV äripanganduse osakonna juht Arko Kurtmann.
Taustakontroll suurim pidurdaja
Üks suurim takistuseks laenu saamisel on ettevõtete ja ettevõttega seotud isikute taustakontroll. Tausta on hakatud uurima selleni välja, kust ärimehed üldse oma esimese raha said, et kinnisvaraga tegelema hakata, ütles Viik. Kui laenutaotleja taustakontrolli ei läbi, ei hakata kinnisvaraprojekti üldse vaatama.
Nagu ühest suust kinnitasid pangad, et pankadel on endiselt huvi kinnisvarasektorisse laenu anda, kui vaid on, kellele ja milleks anda. Kinnisvaralaenudele tõmmati mingil määral pidurit aastatel 2016-2017, kui teised majandussektorid veel aktiivselt laenu ei võtnud. Alates 2017. aasta lõpust on lahti läinud aga aktiivne laenamine kõigisse majandussektoritesse ning selle tulemusel antakse ka kinnisvaraprojektidele raha juurde.
“Väga suuri muutusi me finantseerimises ei ole teinud, pigem tegu objektide valikuga. Küsimus on, kui suuri projekte tahab Luminor enda peale võtta, pigem teeks suuri projekte koos teiste pankadega, sündikaatlaenude vormis,” rääkis Kuus.
Viik lausus, et kui vähegi võimalik, on nad huvitatud laenu andmisest. "Aus vastus on, et elukondlikud arendused ei ole meie lemmiksektor, kuna teenimisperiood on üsna tagasihoidlik ja siin on olemas kogu maailma riskid. Ärikinnisvara finantseerimise portfelli kasvatas Swedbank eelmisel aastal aga 10%.”
Mida pangad veel jälgivad?
Kinnisvaraobjektide valikul vaadatakse üha rohkem muutujaid, sh ehitusnõudeid alates aastast 2020. Pangad jälgivad seejuures mitte üksnes tavalist inflatsiooni, vaid varade inflatsiooni ning võimet rahavoogu tekitada. Olukorras, kus kinnisvarahinnad on tõusnud ja tuluootused kukkunud, saab siiani hästi jälgida, mida vara teenib. Olulisimad on LTV (laenu ja vara väärtuse suhe – toim) ning vara võime rahavoogu toota.
Oluline on teada, et pangad on hakanud põhjalikult ärihoonete üürilepinguid uurima ja kui lepingutes on juriidilisi probleeme või riske, võidakse laenu andmisest keelduda. On ette tulnud juhtumeid, kus laenude refinantseerimise eeltingimuseks on seatud, et kinnisvaraomanikul tuleb üürilepinguid muuta.
“Me ei ole näinud palju probleemseid asju, kuid ilmselt hakkab neid juurde tulema, sest kõigi suurte arenduste jaoks kliente ei jätku,” ütles Seeman. Samas on SEB valmis klientidega jätkuvalt arutama põhiosa tagasimakseta laenu andmist, kui projekti LTV ei ületa 50%.
Hetkel kuum
Buumi meeleolud
Kinnisvaraarenduse konverents 2018
Anname ülevaate arendusturul toimuvast ja toome kuulajateni oluliste kinnisvaraarenduste tulevikuperspektiivid. Räägime hetkel töös olevate mastaapsete arendusprojektide kujunemisloost ja projektide hetkeseisust. Juttu tuleb ka arenduste finantseerimisest, teeme 2018. aasta esimese kvartali turuülevaate ning prognoosime turu käitumist aasta vältel.
Pane end kirja SIIT.
Viik tunnistas, et praegu on ülihea aeg. "Paremat aega on raske tahta. 2007. aastal oli euribor üle 5%, praegu on jätkuvalt negatiivne. Kõik korterid on leidnud ostjad, hotellide käive on üha suurem, kõigil majandussektoreil läheb üht moodi hästi. Analüütikud muretsevad selle pärast, et midagi muretseda ei ole. Üleval on aga jätkuvalt poliitilise ebastabiilsuse riskid ja vähenev rahvaarv. Seetõttu ei kipu me finantseerima näiteks kaubanduspindu väheneva rahvastikuga asulates.”
Kurtmann sõnas, et maailmamajandus on dopingut täis. "Kui on head ajad, kipuvad inimesed uskuma, et head ajad kestavad igavesti. Optimismi turul veel jätkub, kuna makropilt on hea. ärevaks teeb, et kui USA majandust vaatan, on see kasvanud üle üheksa aasta järjest. Majandusteadlased aga ütlevad, et kasvuperioodi järgi ennustada ei saa, kuid siiski on kogu aeg küsimus, kui kaua veel.”
Maile Oja tunnistas, et nad on juba paar aastat mõelnud, millal see pauk käib, eelkõige kaubanduskinnisvaras. "Me näeme, et kaubanduse ja büroopindade kõrval on elavnenud ka hotellid.” Praegu on arendamisel kuus suurt hotelliprojekti või olemasolevate hotellide laiendust, kus igaühes lisandub mahtu üle 100 toa.
“Mis on veel rahvusspordiks, on üürikorterid. Küsimus on, et uusarendused ei muutuks ühikateks, et inimestele, kes nendesse majadesse korterid ostavad, säiliks tunne, et nad tulevad ikkagi koju, mitte ühikasse,” vahendas Viik pankade muret. Ta lisas, et suurte ärihoonete puhul tulevad üürnikud vanematest hoonetest ning vanemate hoonete konkurentsivõime väheneb äärmiselt kiiresti.
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Enimloetud
2
Oksjonile laekus üks vastuväide
3
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele