IMF soovitab riigieelarvega hoogu pidada

Riigi eelarvepoliitika võiks olla rohkem kooskõlas valitsevate majandustingimustega, rääkis IMFi Eesti delegatsiooni juht Cheikh Anta Gueye esmaspäeval visiidist kokkuvõtet tehes. Möödunud aasta eelarve puudujääk oli vaid 0,2 protsenti, kuid samas oli selle näitaja taga ka tavalisest suurem maksulaekumine, märgiti IMFi avalduses.

Küsimusele, kas Eesti võlakoormuse juures on ühe tsükli jooksul struktuurselt tasakaalust väljas eelarve üldse ohu allikas, vastas Cheikh Anta Gueye, et otsest ohtu ei ole näha. Vajadus kasvupotentsiaali suurendada ja Lääne-Euroopale järele kasvada on mõistetav, kuid eelarvepoliitika peaks seejuures hoidma neutraalset positsiooni.

IMFi seisukohast tulebki Eestil jätkata tootmispotentsiaali toetavate investeeringutega, kuid vähem prioriteetsed kulutused, eriti ehitussektorile avalduva survega investeeringud võiks edasi lükata.

Pangandussektoril probleeme ei ole

Finantsstabiilsuse näitajad osutavad tugevale pangandussüsteemile, head on nii kapitaliseerituse, likviidsuse kui ka tulutase, märgitakse IMFi avalduses. Fond soovitab küll tähelepanelikult jälgida makrofinantsnäitajaid ja vajadusel kiirelt samme astuda. Ardo Hansson märkis ka, et erinevalt võib-olla mitmest teisest riigist ei ole Eestis olnud suuri probleeme väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel näiteks laenude saamisel.

IMF märgib avalduses ära ka rahapesuvastase võitluse, kuid Cheikh Anta Gueye kinnitas, et IMFi delegatsioon leidis, et järelevalveinstitutsioonid on Eestis tugevad. "Me vaatlesime seda teemat piirkonnas varem toimunud sündmuste taustal, kuid nägime, et järelevalveasutustel on tugev raamistik nii rahapesu kui ka terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks, soovitame vaid selle tööga jätkata, ning kokkuvõttes leidsime, et ühtegi murekohta siinkohal Eestis ei ole," rääkis ta.