Kirjanen: poliitiline kultuur juba on populistlik

Ettevõtja Kalle Pildi sõnul kaasatakse huvigruppe praegu tähtsatesse otsustesse vaid näiliselt. Erialaliitude ja ettevõtjate huvigruppide esindajatega reeglina ei arvestata ning puudub sisuline arutelu. "Huvigruppide pelk informeerimine ei ole veel koostöö," ütles Pilt.

Teisalt on ettevõtjaid ja juhte, kes suhtuvad otsedemokraatiasse ettevaatlikumalt, kuna see eeldab rahvalt rohkem teadmisi ja arusaamist oma vastutusest. "Kui vaadata meie tänast poliitilist kultuuri, on see kaldumas pigem populistlikuks, mitte pikalt tulevikku vaatavaks," leiab Graanul Investi tegevjuht Raul Kirjanen.

Suurem otsustusõigus soosiks ettevõtlust 

"Šveitsi tüüpi fakultatiivreferendumi mudel, kus rahvaalgatusega saab ennekõike tõrjuda parlamendi heaks kiidetud eelnõude seadusena vastuvõtmist, võiks olla mõistlik," leidis Oad.

Niigi liiga populistlik

Otsedemokraatia rakendamisele tänapäevases meediakeskkonnas tuleks ettevaatlikkusega läheneda ka Graanul Invest tegevjuhi Raul Kirjaneni sõnul. Teadmised ja vastutus, mida see lahendus eeldab, pigem põrkuvad praeguse populismimaigulise poliitkultuuriga. "Arvestades, kui suures mahus juba praegu tehakse poliitikat arvamusküsitlustest johtuvalt, siis ma arvan, et avaliku surve suurendamine ei ole vajalik, pigem vastupidi," sõnas Kirjanen. 

Küll aga tuleb otsuste kvaliteedile tema hinnangul oluliselt kasuks, kui asjaosaliste käest küsitakse ka nende seisukohti ja ka ettepanekuid, ning seda mitte ainult formaalselt, vaid ka sisuliselt. Kirjaneni sõnul on väga paljudes erialaorganistasioonides palju teadmist, andmeid ja ka ideid, kuid kui need ei ole koalitsioonilepingus, siis on kogu see teadmine suures osas kasutu. "Täna näevad paljud poliitikud sellistes aruteludes ainult poolte omakasu ja kindlasti ka seda seal on. Kuid riigi majanduslik edu sõltub otseselt sellest, kuidas ettevõtetel läheb, ja ettevõtjate omakasu ongi meie majandusliku edu üks olulisi komponente. Majandusvaldkonnas tehtavad otsused on väga keerulised ja õigete otsuste tegemine nõuab palju analüüsi ja teadmist," ütles Kirjanen.

Otsedemokraatia näiteid teistest riikidest 

Šveits

Rahvaalgatusega on võimalik taotleda ühe või mitme põhiseaduse artikli, lõigu või kogu põhiseaduse muudatust. Samuti üleriigilise seaduse muutmist. Rahvaalgatuseks on vajalik 100 000 kodaniku (1,2%) allkiri. Parlamendis vastu võetud seadusi on võimalik vaidlustada 100 päeva jooksul, vajalik 50 000 kodaniku allkiri. Edasi läheb eelnõu rahvahääletusele.Šveitsis on alates 1848. aastast, st ajast, kui pärineb seni kehtiv Šveitsi põhiseadus, toimunud rahvahääletusi peaaegu 600 korda.

Itaalia

Seaduste muutmise referendum kutsutakse ellu, kui seda nõuab 500 000 valijat (1% elanikkonnast) või viis omavalitsust. Referendumi otsus on siduv, kui osaleb enamus valijaist.

Luksemburg

Rahvaalgatuse korras saab algatada põhiseaduse muutmist. Vajalik vähemalt 25 000 (4% elanikest) hääleõigusliku kodaniku nõue. Pärast maailmasõda on toimunud kaks refrendumit.

Läti

10% hääleõiguslikest valijast võivad esitada väljatöötatud eelnõu põhiseaduse või seaduse muutmiseks. Kui Seim ei võta seda muudatusteta vastu, pannakse eelnõu rahvahääletusele.

Allikas: SA Terve Rahvas