Eesti rahvusvaheliseks ICO keskuseks

„Meil on juba olnud paar edukat emissiooni, oleme rahvusvaheliselt valdkonnas tunnustatud ja arvamusliidrid,“ möönis Hammerberg, kes on ühtlasi Finance Estonia juhatuse liige ja ICO fookusgrupi juht. „Olen olnud paljude initsiatiivide juures, mida Eestis algatatud ja arendatud on – Eesti rahvusvaheliseks kapitalikeskuseks, Eesti rahvusvaheliseks fondide keskuseks, Eesti rahvusvaheliseks back office (haldusteenuse – toim) keskuseks jne. Esimesest päevast peale paistsid need natuke unelma moodi. See on aga päris asi. Siin on päriselt võimalik midagi ära teha,“ arvas Hammerberg.

Eesti on esirinnas

Juba praegu on Eesti ICOde korraldamises maailma esirinnas, ilmneb teadustööst. Valimisse sattunud üle 300 ICO järgi oli 2017. aasta lõpu seisuga Eesti maailma populaarsuselt viies ICO-riik. Eestit edestasid Suurbritannia, Singapur, USA, Švetis ja Hongkong. Seljataha jäid aga suurriigid Kanada ja Venemaa. Kokku oli valimisse kuulunud projektide hulgas 14 sellist, mis märkisid enda n-ö kodumaaks Eesti. Turg on veel killustunud ja selget liidrit välja kujunenud ei ole – tabeli liidril Singapuril oli võrdluseks ette näidata 29 ICOt.

Rahastamismudeli eeliseks on Hammerbergi sõnul just süsteemi lihtsus ja sõltumatus kolmandatest osapooltest. Näiteks kui mõni Eesti idufirma saab hakkama eduka globaalse turunduskampaaniaga ning nende projekti vastu tekib metsik huvi, on välisresidentidel ikkagi väga keeruline oma raha siia investeerida, möönis Hammerberg. „Nad peavad hakkama avama väärtpaberikontot Eestis või hoidma väärtpabereid läbi mitmete depositooriumite ja alamdepositooriumite. Nõnda jõuavad nad heal juhul Saksamaale välja ja selle peale on huvi läinud," rääkis Hammerberg. Krüptovaluuta kaudu saab ettevõtte token’eid osta aga üle maailma – investorid ei takerdu vahendajate tihedasse võrgustikku.

Kuigi token’ite väljastamine on reguleerimata ning võimalik ka praegu, oleks Hammerbergi sõnul kasu väärtpaberi regulatsioonist eraldi reeglistikku. Sellist, mis spetsiaalselt käsitleks krüptoemissioone ja korrastaks seni reguleerimata maastikku. „See aitaks Eestit turundada kui keskkonda, kus saadakse aru, mida krüptoemissioonid endast kujutavad ning kuidas nendega tegeleda,“ selgitas Hammerberg.

Ka Euroopa investeerimispanga uurijate töö vihjab, et ICOd kobavad enamasti pimeduses: „Peaaegu kõik ICOd panustavad seaduseaukudele. Täpsemini loodab ja palvetab ICOt korraldav üksus, et nende ICO juhtub regulatooriselt hallile alale või seaduseauku.“

Rahvusvaheline vastukaja ICOdele on seni olnud mitmekesine – Hiinas ja Lõuna-Koreas keelati need ära. Euroopas on jagatud hoiatusi ja viibutatud näppu. USAs on tõdetud, et ICOdele võib osaliselt kehtida väärtpaberite seadusandlus. Singapuris ning vähemal määral ka Šveitsis on mudelisse suhtutud soojemalt. Teadlased möönavad, et ICOde keelamine võib olla liialt karm reaktsioon. „See ületähtsustab vajadust riski kontrollida ning alaväärtustab innovatsiooni,“ tõdeb uuring.

Kuna ükski riik pole veel aktiivselt hakanud ICO-regulatsiooni loomisega tegelema, ongi Hammerbergi arvates Eestil praegu suur võimalus hakata pioneeriks. „Krüptoemissioonide mahu graafik kasvab püstloodis ning me oleme alles teekonna alguses. Kogu maailm vaatab seda pealt,“ märkis ta.