Alajõe tegevuses ei leitud kriminaalkuriteo tunnuseid

2. veebruaril krjutas Äripäev, et Alajõe allkirjastas kantselei direktorina 12. juulil 2017 ehk kaks päeva enne oma ametiaja lõppu käskkirja, millega hävitatakse riigikogu üle ühe aasta vanused e-kirjad.

Artiklile reaktsioonina saatis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Jaak Madison riigiprokuratuurile märgukirja ja palus uurimise alustamist Alajõe suhtes. Madisoni hinnanagul hävitas Alajõe kas tõendeid või kauples mõjuvõimuga.

ERR vahendas, et riigiprokuratuur analüüsis ja kontrollis kuriteoteates esitatud väiteid ning otsustasid jätta kriminaalmenetluse alustamata, sest teates esitatud informatsioon ei viidanud kuriteo toimepanemisele.

"Tõendite hävitamine on käsitletav kuriteona juhul kui hävitatakse kriminaalmenetluses kasutatavaid tõendeid, kuid antud juhul on kohus nõudnud välja kirjavahetust tsiviilvaidluse raames," teatas ERRi uudisteportaalile riigiprokuratuuri avalike suhete nõunik Kaarel Kallas.

"Mõjuvõimuga kauplemine eeldaks, et riigikogu kantselei endine direktor on mõjutanud kedagi eelnimetatud käskkirja allkirjastama või on teda ennast mõjutatud seda tegema. Antud juhul ei ole prokuratuuri käsutuses andmeid, et midagi sellist oleks toimunud," lisas ta.

Kallase sõnul on kriminaalmenetlust võimalik alustada üksnes siis, kui ilmnevad üheselt viited kuriteo toimepanemisele. "Kriminaalmenetlust ei tohi alustada kuriteotunnuste otsimiseks. Kuivõrd prokuratuuri hinnangul ei esine Maria Alajõe tegevuses viiteid mõnele kuriteole, on riigiprokuratuur otsustanud jätta kriminaalmenetluse alustamata."

Riigiprokuratuuri otsust on õigus kümne päeva jooksul vaidlustada.

Alajõe kandideeris eelmisel aastal riigikogu kantselei direktori ametikohale ka teiseks viieaastaseks ametiajaks, kuid ei osutunud valituks. Seejärel sai ta ilma avaliku konkursita ametisse Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory juhina.