Pihtide vahel firmamatja lahkub ärist

„Paras talle!“ kommenteeris Sakjase konkurent Raul Pint, kui ajakirjanikult kriminaalasjast kuulis. Süüdistuse sisu Pint ei tea. Küll aga on Sakjas Pindile pinnuks silmas seltskonna likvideerijatega, kes enne 2010. aastat turule ilmus. „Hakkasid kopikate eest tegema. Lõid hinna täiesti alla, keerasid kogu selle teema tuksi,“ märkis Pint ja kurtis, et alla käis ka likvideerimisteenuse maine. „Valdkonnast jäi rämps järele. Inimeste suhtumine on ka vastav. Ega enam kvaliteet huvita. Muud ei küsitagi kui ainult hinda.“

Likvideerijana on salapärast, fotokaamerate ette sattumist vältida suutnud Sakjast kasutanud näiteks börsifirma Arco Vara ja restorani Dominic omanik Rein Kärk. Viimati oli Sakjasest juttu läinud suvel, kui selgus, et praegune rahandusminister Toomas Tõniste müüs oma Käravete mõisa aastaid tagasi Sakjasele. Mullu käis veel läbi, et Sakjasel on aja jooksul kogunenud seoseid rohkem kui 500 ettevõttega, mille koguvõlg ulatub kaheksa miljoni euro lähedale.

Dokumendid saatuslikud

Kes esitas avalduse?

Pint oletas, et kriminaalasja algatas pankrotihaldur. „Vana põlvkonna pankrotihaldurid, kes on inimesi juba 20 aastat kottinud, kujutavad ette, et nemad on need maailma kõige lahedamad miilitsad ja jumalad, kes õiglust loovad maa peale,“ rääkis Pint. „Mulle on ka lavastatud mingeid elukohast lahkumise keelde, krimasju …“

Pint selgitas, miks raamatupidamisdokumente alati ei jagata. „Kõige hullem on, kui pankrotihaldur hakkab venda, kellel on maailm niigi pahupidi, paaniliselt kottima,“ mõistab Pint põhja läinud firmade rajajaid. „Pankrotihaldurid jahivad kassajääki ja kui inimesel pole seda tuua, kirjutab pankrotihaldur nõude tema vastu. Sealt tekib ka nähtus, et mitte keegi, kurat, ei taha halduritele dokumente anda. See on muster.“

Pankrotihaldur Peeter Sepper ütles, et Pindilt on ta firmade dokumendid kätte saanud. Kuidas on läinud kolleegidel, ta ei tea. Samuti ei ole ta Sakjasega kokku puutunud.

Kohtutee jalge alla

Mida teha, kui likvideerija dokumente ei jaga? „Haldur käsi väänata ja maja põlema panna ei saa. Saab pöörduda kohtusse,“ lausus Sepper, kuigi talle endale ei meenu, kas ta ise on nii käitunud. „Mida kohuski teha saab,“ tõdes ta. „Kui kohus määruse teeb, siis ega palja määrusega iseenesest midagi teha ole. Kohtutäitur peab selle isiku kätte saama.“

Sepper pakkus, kuidas sundida raamatupidamisdokumente säilitama. Tema hinnangul peaks vastutus dokumentide hoiustamise eest lasuma ettevõtte eelviimasel juhatuse liikmel.

„Kui seadusandja suudab selle konstruktsiooni välja mõelda, siis asi paraneb, aga see peab olema reaalne vastutus – karistusõiguslik. Kriminaalkaristus on väga paljudele ebameeldiv, sest rikub äriga tegeleda tahtva inimese renomee,“ rääkis Sepper, kuid nentis, et tema idee on vaid uitmõte. „Kui see oleks lihtne, oleks see ammu ära tehtud.“