Töökäte puudus muudab ettevõtja leidlikumaks

Tööjõu värbamine väljastpoolt Euroopa Liitu on peavalu

Eesti on hoidnud migratsioonipoliitikas ranget joont ja selle leevendamine on aeglane protsess. Veel mõni aasta tagasi võis Euroopa Liidu kodakondsuseta inimest, kes omandanud siin kõrghariduse ja perfektse eesti keele, oodata riigist väljasaatmine, kui ta piisavalt kiiresti kõrgepalgalist töökohta ei leidnud. Nüüd on olukord küll mõistlikum ja ülikoolilõpetajat pärast aktust lennukile ei eskordita. Hiljutised seadusemuudatused on teinud elu kergemaks ka IT-spetsialistide värbamisel ja alustavate iduettevõtete mehitamisel.

Traditsioonilisemate ettevõtete vaatevinklist ei ole asjalood aga kuigivõrd muutunud. Juhul, kui ettevõtte tööjõuvajadus on ajutine, ei ole välistöötaja värbamine liialt keerukas - maksta tuleb Eesti keskmist palka ja registreerida töötamine politsei- ja piirivalveametis. Abiks on see kindlasti ehitussektorile, kus lühiajalised töövõtulepingud on norm ka kohalikele töötajatele. Keerulisemas seisus on tööstusettevõtted, mis tegutsevad stabiilsemas keskkonnas ja on harjunud töötajatega sõlmima pikaajalisi lepinguid. Vähegi keerukamatel aladel võtab vilumuse tekkimine aega, mis tähendab, et töötaja tõeline kasu hakkab avalduma alles 270päevase ajutise tööloa lõppemisel. End selle aja jooksul õigustanud töötaja värbamine eeldab aga mahtumist kurikuulsa sisserände piirarvu alla. Sel aastal piirdus see 1300 inimesega ja limiit täitus juba juunis. Vaadates olukorda tööturul, ei saa välistada, et järgmisel aastal saadakse selle täitmisega hakkama juba esimese kvartaliga.

Omaette küsimus on ajutise tööjõule rakenduvad sotsiaalsed garantiid. Et elamisloa taotlemine võib võtta kuid, saabuvad ka pikema plaaniga töötajad Eestisse esmalt lihtsustatud lühiajalise töö raames. Et tegelikult on töösuhe mõeldud kestma pikemalt, saabub töötaja sageli koos perega. Kuigi pere kaasa võtmine on lubatud ka ajutise tööloaga inimesel, ei ole neil lubatud registreerida elukohta, millest saab alguse probleemide jada: kuni puudub elamisluba, jääb kättesaamatuks perearst, lasteaed, kool. Samas ei kehti ajutisele tööjõule maksusoodustusi, mis tekitab tööandjal õigustatud küsimuse, mille eest nad sotsiaalmaksu tasuvad.

Võttes arvesse keskmise töötasu nõuet kolmandatest riikidest pärit töötajatele, on sisserände piirimäära vajadus kaheldav - integreerumisvõimetu odavtööjõu sisse toomine on niigi välistatud. Asjaolu, et keskmise palga nõue ei kehti näiteks iduettevõtete töötajatele, on tunnustus edukale lobitööle, kuid selle erandi majanduslik mõju on siiski väike. Tööstusettevõtete töötajate kitsikus piirab majanduskasvu aga juba täna.

Tööjõupuudus madala lisandväärtusega tegevusaladel

Eeltoodu pole kindlasti üleskutse revolutsiooniks migratsioonipoliitikas. Näiteks võiks palganõude puudumine hakata vastupidiselt Eesti majanduskasvu pärssima. Kuigi tegemist ei ole perfektse korrelatsiooniga, kipuvad tööjõupuuduse üle kurtma enim just tegevusalad, kus loodav lisandväärtus on väikseim. Nii oli III kvartalis vabade töökohtade määr üks kõrgemaid majutuse ja toitlustuse alal, kuid madal ka lisandväärtus töötaja kohta. Väheseid erandeid on IT-sektor, kus loodav lisandväärtus on kordades üle Eesti keskmise, kuid millel on endiselt raskusi vabade ametikohtade täitmisega.

Tööjõupuuduse tagajärg on kiire palgakasv. Kui töötajaid napib, peavad ettevõtted neid lihtsalt kõrgema palgaga üle meelitama. Mõistagi ei suuda kõik ettevõtted palgaralliga kaasa minna ja peavad leidma viisi, kuidas hakkama saada väiksema hulga tööjõuga või oma tulusid tõsta, ehk majanduskeeles - muutuma tootlikumaks. Ilma palgasurveta puuduks pingutamiseks vajadus. Mõistagi ei ole see võimalik iga ettevõtte ega isegi iga tegevusala jaoks ja palgakasv võib ettevõtte ka turult välja tõrjuda. Olukorras, kus töötus on madal, on see aga majandusele kasulik, sest vabanenud tööjõud saab liikuda tootlikumatesse ettevõtetesse, kus ka palgakasvuperspektiiv on suurem.

See kaunis mõttekäik ei kehti muidugi alati. Mõne sektori suur tööjõuvajadus võib olla ajutine. Näiteks paisutavad soodne demograafiline olukord ja riigisektori elavnenud investeeringud nõudlust ehitussektori teenuste järele. Suur töötajate põud kasvatas III kvartalis haru palgataset koguni 12%. Samas on ehitus tuntud tsüklilisuse poolest ja suure tõenäosusega on nõudlus mõne aasta pärast madalam. Seetõttu on ilmselt majanduse tervise huvides parem, kui ajutise tõusu nõudluse katab pigem ajutine välistööjõud kui näiteks töötlevast tööstusest "üle hüpanud" kohalikud.