Kohtu all Vene eksminister tsiteeris lõppsõnas Sokratest ja Castrot

Ta märkis, et mõistab alles nüüd lihtsate inimeste raskusi ja lubas, et pühendab oma elu nüüdsest nende õiguste kaitsele. „Alles siis, kui ise hätta satud, hakkad mõtlema, kui raske on tegelikult inimeste elu, millise ebaõiglusega tuleb kokku puutuda. Kui sul on kõik korras, pöördud sa inimlikust murest ära. Andestage mulle selle eest, inimesed. Olen teie ees süüdi. Olen palju selle aasta jooksul asju ümber mõtestanud, ja kuidas ka ei kulge mu edasine saatus, järelejäänud elu pühendan ma inimeste huvide kaitsele,“ rääkis Uljukajev.

Süüdistusest rääkides meenutas eksminister Fidel Casto 65 aastat tagasi öeldut: „Astudes üles fabritseeritud süüdistustel põhineval kohtuprotsessil, ütles Castro: „Ajalugu mõistab mind õigeks.“ Võin vaid korrata neid prohvetlikke sõnu. Ajalooveskid jahvatavad aeglaselt, kuid järjekindlalt ning teevad head jahu. Olen kindel, et ka seekord,“ teatas Uljukajev.

„See on uskumatu protsess. Kannatanust saab tunnistaja, aga seejärel lahustub ta üldse ära kuskil Hantõ-Mansiiski ja Rooma vahel,“ rääkis Uljukajev Rosnefti juhist Igor Setšinist, kes tunnistajana on ignoreerinud nelja kutset kohtusse ilmuda. „Ja järele on jäänud vaid väävli lõhn.“ Setšinit nimetas Uljukajev „halvasti lõhnavate asjade väänamise spetsialistiks“.

„Praegust protsessi saadab suur publikuhuvi – mitte enam esimeses nooruses gladiaator tõrjub papist mõõgaga pärisrelvade rünnakut. Kell võib lüüa ükskõik kellele vaatajaist – see on tänapäeval lihtne: kohver, korv, kehva kvaliteediga video – kolm klikki ja valmis,“ ironiseeris Uljukajev.

„Kujutage ette, et teie teel on ametnik, kes teile eriti ei meeldi. Te lähete temaga jalutama ja palute, et ta hoiaks teie portfelli, sest teil tuli kingapael lahti. Mis saab selles kohvris veel olla kui raha? Või leiab süüdistaja, et kohtualusel on röntgenprillid?“ pöördus ta kohtu poole.

Koloonia kui surmanuhtlus

Prokuratuuri nõutud karistusest rääkides võttis 61aastane eksminister aga appi Sokratese. „Nagu ütles Sokrates, on vaja surra, et elada. Praegu on muidugi taimetoitluse ajastu, kuid 10 aastat ranget režiimi ei erine minu vanuses inimese jaoks kuigipalju surmanuhtlusest,“ ütles Uljukajev.

Ühtlasi tänas Uljukajev oma sõpru ja kolleege, kes tema sõnul kogu selle aasta on teda ja ta peret toetanud. „Neid pole palju, aga nad on olemas. Nad on üllad inimesed,“ märkis ta. Veel tänas ta oma lõppsõnas „lihtsaid ja tundmatuid inimesi, kes kogu selle aja mulle võimaldatud jalutuskäikude ajal tulid juurde ja soovisid edu, julgustasid või saatsid minu sugulaste kaudu toetussõnu“.