Ettevõtjaid ootab segane aeg

Pühapäeval toimunud valimiste järel jäi rohkem kui 200 omavalitsusest alles ligi 80, kes hakkavad nüüd elukorraldust ümber kohandama. Ettevõtjaid ootab ees segane periood, sest muutuvad kohalikud ametnikud ja õige pea kaovad ära ka maavanemad.

Triniti advokaadibüroo advokaat Sandor Elias, kes nõustas mõningaid omavalitsusi haldusreformi küsimuses, ütles Äripäeva raadiosaates “Triniti eetris”, et kõige olulisem on ettevõtjatel selgeks teha, kes on need inimesed, kellega tuleb oma linnas või vallas hakata asju ajama.

Millele peaksid ettevõtjad mõtlema, kui omavalitsused on muutunud?

Absoluutselt. Nimetatud planeeringud on pigem erijuhud. Kui aga võtta selline enamikule ettevõtjatele tuttav instrument nagu detailplaneering, siis seal on olnud maavanemal väga suur roll just vaidluste lahendamisel. Nüüd uuest aastast tegeleb sellega jällegi valdkonna ministeerium. Kes see reaalselt hakkab olema, kellel on kohalik vaade ja teadmine? Ma näen siin ohtu.

Ma arvan, et planeerimisprotsess mingil hetkel takerdub ja võtab lõppkokkuvõttes ilmselt kauem aega. See on paratamatu, siin ei saa kedagi süüdistada. Kui üks institutsioon kaob ja tema ülesanded liiguvad teise institutsiooni, siis isegi kui aega oleks rohkem kui praegu, siis paratamatult üleminekuprobleemid tekivad. Eelkõige praktilised, aga mõnes mõttes õiguslikud.

Kuidas mõjutab uus korraldus riigihankeid?

Pigem mitte hanget kui sellist. Ma näen kahte kohta, millele tasuks tähelepanu pöörata. Üks on see, et sundliidetud omavalitsusega varem sõlmitud hankelepingud kehtivad uues suuromavalitsuses ikka edasi. Küll aga huvitab ettevõtjat nende lepingute puhul, kes seal teisel pool on, kes see inimene on, kellega ta jooksvaid küsimusi lahendab. Kui näiteks sotsiaaltöötajad jäävad väikestesse kohtadesse alles, siis ettevõtjaid puudutavad ametikohad, nagu planeerimisnõunikud ja ehitusnõunikud, need tõenäoliselt liiguvad kaugemale. See tähendab, et õige inimese ülesleidmine ja koostöö jooksma saamine nõuab eraldi tähelepanu.

Teine pool tuleb kohaliku ettevõtja vaatevinklist. Kui ta on siiani teadnud, et omavalitsusel on järgmisel aastal plaanis kruusatee rekonstrueerida või mõnd muud teenust osta, kuhu tahaks ka kohalik ettevõtja oma pakkumust esitada, siis tal võib tekkida küsimus, kas uues omavalitsuses ka senini kehtinud arusaamad lähevad edasi. Sest uutes omavalitsustes on uued volikogud, uued jõujooned, paratamatult ka nii-öelda teise kandi rahvas saab oma sõna sekka öelda.

Kas kohalikke makse tasuks ka silmas pidada?

Iseenesest haldusreformiga ühtegi maksu ei tõsteta. Aga kui liituvad eri omavalitsused, siis võivad muutuda maamaksu määrad, reklaamimaksu määrad, kuidas neid kogutakse jne. Suur osa on seadusega paigas, seda omavalitsus muuta ei saa, aga teisalt on määrade kohta otsustuspädevus olemas. Kas või näiteks selle kohta, mida käsitletakse omavalitsuse territooriumil maksustatava reklaamina, kui tuua kõige lihtsam näide.

Ka siin tuleb jälgida, et kui muutub omavalitsus, siis ühed tavad võetakse aluseks ja teistele võib see muudatusi tuua.