Saksamaa igavad valimised tõotavad parajat pinget

Veel üks suur koalitsioon

Esiteks, kui jätkaks praegune CDU suur koalitsioon koos sotsiaaldemokraatidega (SPD), mis on valitsenud kaheksa aastat Merkeli võimul oldud 12 aastast.

Valimiskampaanias on Merkel kiitnud seda, mida siiani koos on saavutatud. SPD-le on aga konservatiividega koos valitsemine olnud kahe teraga mõõk – partei on valijate jaoks oma näo kaotanud. Kui toetus pühapäeval jääb alla 23%, tähendaks see sõjajärgse aja nõrgimat tulemust. Nii on parteis on palju neid, kes eelistaksid opositsiooni minna. Vaatlejate sõnul on aga partei juht, endine Euroopa Parlamendi President Martin Schulz, hakanud juba vaikselt märku andma, millistel tingimustel võiks sündida veel ka kolmas suure koalitsiooni valitsus. Teemad nagu meeste ja naiste palgavahede kaotamine, tasuta lasteaiakohad, pensionikärbetest loobumine ning euroopameelne hoiak ei ole mingid ületamatud nõudmised.

„Meie põhistsenaarium on endiselt suur koalitsioon, kuid see pole enam nii kindel kui varem,“ märkis UBSi analüütik Ricardo Garcia panga kliendikirjas.

See tähendaks Saksamaa ja Prantsusmaa mootori tugevnemist, suurendades tõenäosust, et euroala saab omale rahandusministri ja Euroopa valuutafondi. „Usume, et järgmise mandaadi ajal süveneb euroala lõimumine, kuna toetus eurole on rekordiline sõltumata Suurbritannia lahkumisest Euroopa Liidust,“ kirjutas Garcia.

Börsidel võiks selline koalitsioon kergitada siseturule suunatud ettevõtete, autotööstuse ja finantssektori aktsiaid, hindavad Bloombergi analüütikud.

Traditsioonilised liitlased 

Saksamaa majanduse vaatest peetakse parimaks koalitsiooniks CDU liitu liberaalidega, Vaba Demokraatliku Parteiga (FDP), mis on sõjajärgsel ajal olnud CDU traditsiooniline koalitsioonipartner. 2009. a rekordilise tulemuse järel ei suutnud nad koalitsioonis aga oma lubadusi täita ning kukkusid 2013. a parlamendist üldse välja. Nüüd on nad naasmas ja on võimalik, et valitsusse minekuks esitatakse seekord suuremaid nõudmisi. Valimiskampaanias on esil olnud maksureformid, haridus, kriitika liiga range andmekaitse poliitika aadressil ning majanduse digitaliseerimine.