Näiteks raudteerööbaste peatöövõtu puhul on nõuded kindlasti karmid – peab olema ka raudtee ehituskogemus ega piisa üldehituskogemusest.
Ühisettevõtte vastutada jäävad kogu raudtee tehniline projekteerimine, ehitusprojekti koostamine ja selleks vajalikud tehnilised uuringud. Iga riigi enda korraldada jäävad hanked, mis puudutavad kohtobjektide-, kauba- ja reisijateterminalide, infrastruktuuri ja veeremi hooldusdepoo projekteerimist ning, mis ehitajatele kõige olulisem, ka kõikide objektide ehitust.
Mingi osa hankeid tehakse kombineeritult riikide ja ühisettevõtte vahel. Selliselt oleks mõistlik tema sõnul hankida raudtee spetsiifilist tehnoloogiat, nagu side-, liiklusjuhtimissüsteem ja elektrikontaktvõrk. Siia kuuluvad ka materjalid, mille ostmisega võiks koos saavutada majanduslikult mastaabikokkuhoiu, selgitas Orav.
Orav tunnistab, et peaaegu kõikide hangete puhul saab konkurents ilmselt suur olema. “Kui täidetakse kvalifikatsiooninõudeid, ei saa päritolu mõttes ühelegi pakkumuse tegijale kätt ette panna ja võib arvata, et näiteks Läti ja Leedu ehitajaid hakkab palju osalema ka Eesti hangetel.”
Millised need kvalifitseerimisnõuded on? “Näiteks raudteerööbaste peatöövõtu puhul on need kindlasti karmid – praegused Tehnilise Järelevalve Ameti nõuded on, et selleks peab olema ka raudtee ehituskogemus ega piisa üldehituskogemusest.” Kas see ka Rail Balticu puhul nii jääb, seda samas Orav ei kinnita.
Millised seadused kehtivad?
Küll aga on kokku lepitud selles, et hanked toimuvad just selle riigi seaduste järgi, kus need läbi viiakse. Kui aga hanke viib läbi ühisettevõte, tehakse see Läti seaduste põhjal. “Samas, Euroopa hankedirektiivi viiakse praegu riikide seadustesse sisse ning selles mõttes on põhimõtted riikides väga sarnased. Ka hanke tehnilised kirjeldused, kui hange ületab rahvusvahelise piirmäära, on ka Läti registris esitatud ingliskeelsena, et ka Eesti ettevõtted saaksid neid lugeda,” hajutab Orav hirme, et Eesti ettevõtjale võivad ühishanked püüdmatuks jääda. Kõik suuremad hanked lähevad üles ka üleeuroopalisse hankeportaali.
Keskmist hangete suurust ja seda, mitmeks hankeks Eestis ehitus jaotatakse, ei oska Orav veel öelda, ent palvele anda laiades piirides ülevaade, märgib ta, et väiksemad hanked üksikute objektide osas võivad alata mõnest miljonist, suuremad võivad ulatuda paarisaja miljoni euroni. “Need jagunevad ajaliselt aastate 2019–2025 vahele. Püüame olla ratsionaalsed ja töid jagada. Peame arvestama sellega, et enamik taristuehitusfirmasid on hõivatud teiste suurte objektide, näiteks Kose-Mäo vahelise maantee ehitusega.”
Loe teemaveebist
ehitusuudised.ee, kui täpselt on trass paika pandud ja kuidas valmistutakse tõenäolisteks hankevaidlusteks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.