Kuidas Šveitsist pärit raha Keskerakonna kampaanias mängu tuli

Pettai rääkis hommikupoolikul kohtus, et 2010. aasta sügisel oli Keskerakonnal võlgu 38 miljoni krooni eest, enamus reklaamikampaaniate eest. Tegemist oli tema võetud laenudega, s.h ka 2011. aastal veel Šveitsist saadud laen. „Need olid põhilised allikad, millega valimiskampaaniat finantseeriti,“ ütles Pettai.

Tema sõnul oli 2011. aasta kevadel toimunud riigikogu valimiste eel Keskerakonna rahaline seis väga keeruline, arutati võimalusi pangast laenu võtta, kuid pangad ei andnud erakonnale laenu.

„Ühel hetkel ütles Edgar Savisaar mulle, et raha on võimalik hankida ühest Šveitsi fondist, mille nimi oli Arsai Investments. Sinna oli tema sõnul kogunenud raha Savisaare peetud loengutest-ettekannetest,“ lausus Pettai.

Protsessi süüdistaja, juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus küsis Pettailt, kas need saadud laenud olid tema teada seadusega kooskõlas.

„Ma arvan küll,“ vastas Pettai. „Need, millega mina soetud olin, jätsid mulle korrektse mulje.“

Pettai sõnul olid Keskerakonnal veel eelnevad riigikogu valimiste eelsed võlgnevused tasumata ja erakond ei saanud alustada uue kohalike omavalitsuste valimiste kampaaniaga, sest vanad võlad olid kaelas. „Mina pidin vastutama meediakampaaniate eest, aga meediakanalid nõudsid minult ettemaksu. Mul oli väga raske sellises olukorras majandada. Rahastuse otsimisega valimisteks tegelesid Edgar Savisaar, Kalev Kallo ja Priit Toobal – nemad olid põhilised.“

Pettai sõitis Luksemburgi

Pettai kirjeldas, kuidas ta Šveitsi fondist Arsai Investments Keskerakonna kampaania jaoks raha hankis: „Minuga seotud summa oli 470 000 eurot, väljastati tšekk Zürichi pangast, kuid seda ei saanud niisama rahaks pöörata, küll aga sai seda tšekki tagatisena kasutada. Selleks sõitsin ma Luksemburgi ühte panka, panin tšeki tagatiseks, sain selle vastu laenu, mis kanti minu kui eraisiku kontole. Hiljem tšekk lunastati panga poolt ja tasusin sellelt 470 000 eurolt tulumaksu, nii et maksuametil ei tohiks etteheiteid olla.“