Uuring: Eesti suurim häda on maksud

Uuritud riikidest tegeleb ebavõrdsuse vähendamisega kõige rohkem Rootsi valitsus, kõige vähem aga Nigeeria, mis on SKP järgi Aafrika kõige rikkam riik. Iga kümnes Nigeeria laps sureb enne viiendat sünnipäeva ja umbes 112 miljonit inimest Nigeerias elab vaesuses.

Riikide analüüsi põhjal tegid uurijad ka laiemaid järeldusi sellest, kuidas muutuvad maailma riikides maksud, tööturg ning haridus- ja sotsiaalpoliitika.

Maksud

Analüütikud leidsid, et riigid jätavad kasutamata võimalusi suurfirmasid karmimalt maksustada. G20 riikide seas on hakatud suurkorporatsioone hoopis vähem maksustama – 1990. aastal oli keskmine maksukoormus 40%, nüüd aga 28,7%. Ainult ühes riigis on suurfirmade maksukoormus tõusnud, see on Tšiili. Kui seda trendi ei muuda, siis ilmselt näeme peagi päeva, mil sellist maksu enam polegi, seisab raportis.

Rikkamad riigid said maksude arvestuses nõrgema tulemuse, sest neis riikides on peetud targaks lükata maksud käibemaksuga tarbija kaela, selgitasid analüütikud. Rikkad maksavad samas vähem, sest seda peetakse vaba ja kasvule suunatud majanduse eelduseks.

Tööturg

Jaanuaris levis kulutulena uudis, et vaid kaheksa meest – Silicon Valley tippjuhid – teenivad üksi sama palju kui pool maailma elanikkonnast. Tuleb tõdeda, et töötajate ja ülemuste palgalõhe on kasvanud kogu maailmas. Näiteks Suurbritannias teenib keskmine tegevjuht 386 korda rohkem kui miinimumpalgaga töötaja. Kui Suurbritannias on palgad üldiselt paigal püsinud, siis juhtide palgad üha kasvavad. Sealjuures kasvavad järjest ka summad, mida makstakse tippjuhtidele välja muul moel kui palgana, näiteks dividendina.