Saksamaa ja Austria kaitsesid Venemaad USA eest

„Euroopa energiavarustus on Euroopa, mitte Ameerika Ühendriikide asi,“ teatasid Saksamaa välisminister Sigmar Gabriel ja Austria kantsler Christian Kern ühisavalduses. Nimelt otsustasid USA senaatorid kolmapäeval toetada sanktsioonide laiendamist Venemaa vastu just energiasektoris. Saksamaa ja Austria vaatevinklist, paljuski sarnaselt Venemaale, on see ajendatud USA huvist ise müüa Euroopasse maagaasi.

Eestist paistab pilt siiski teistsugune. „USA Senati otsus karmistada majandussanktsioone Venemaa vastu on vahetu reaktsioon Kremli sekkumisele Ühendriikide valimistesse läinud aastal. Mõlema partei poolt toetatud eelnõus kinnitatakse olemasolevaid sanktsioone ning lisatakse terve rida uusi piiravaid meetmeid. Need on väga mõjusad, sest puudutavad Venemaa jaoks olulisi sektoreid nagu finantsid, energeetika ja transport,“ selgitas Eesti vaatevinklit riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Ta täpsustas, et eelnõu järgi ei tohi näiteks ükski Venemaa energeetikasektori ettevõttetele pakutav krediit, alates 1 miljonist dollarist, kesta kauem kui 30 päeva. „Eriti on see Venemaale valus uute toruühenduste ning maardlate kasutuselevõtmist silmas pidades. USA on pikka aega rõhutanud, et Venemaa gaasiühendused Euroopaga, sealhulgas Nordstream, on selgelt poliitilise, mitte ärilise iseloomuga,“ rääkis Mihkelson.

Ta jätkas, et eelnõus tehakse samuti raskemaks presidendi võimalus iseseisvalt sanktsioone leevendada, mis tuleneb kartusest, et president Trump võiks Kongressist mööda minnes omakäeliselt sanktsioonid tühistada. „Eelnõu peab Trump nüüd kinnitama või tagasi lükkama. Samas oleks raske eeldada, et sedavõrd veenev kahe partei toetus annaks Valgele majale võimaluse eelnõu vetostada,“ lausus Mihkelson.

Lõhestab Euroopat

Nord Stream 2 on jaganud Euroopa kaheks, kirjutas mõjukas poliitikaleht Politico. Euroopa Komisjon, Ida-Euroopa riigid ja Baltimaad on olnud pikalt selle vastu, sest muretsevad, et see suurendab Moskva mõju regiooni gaasiturule ning õõnestav EL püüdlusi tarneallikaid mitmekesistada, kirjutab Politico. Seevastu Lääne-Euroopa riigid, eriti Saksamaa, vaidlevad vastu, et tegu on äriprojektiga.

Nii hoiatasidki Gabriel ja Kern, et sanktsioonide tugevdamine Venemaa vastu on kahetsusväärne ja kahju tekitav riikide koostööle Ukraina kriisis, kui ebaoluline USA majandushuvi, nagu seda on gaasi eksport, saab olulisema koha. Avalduse hoovuseks on Nord Streami laiendamine ehk teise toru ehitamine Venemaa ja Saksamaa vahel.

„Ähvardada ettevõtteid Saksamaalt, Austriast ja teistest Euroopa riikides karistustega USAs, kui nad osalevad maagaasiprojektides koos Venemaaga, nagu seda on Nord Stream 2, või rahastavad neid, tutvustab täiesti uut negatiivset kvaliteeti Euroopa ja Ameerika suhetes,“ teatasid Gabriel ja Kern.

Mihkelsoni sõnul olid kõnealused avaldused suunatud riigi sisse. „Mis puudutab aga Saksamaa sotsiaaldemokraadist välisministri ja Venemaa suhtes alati tagasihoidliku Austria kriitikat USA uute sanktsiooniotsuste suhtes, siis siin räägib pigem sisepoliitiline faktor. Samas on ilmne, et Euroopa Liit ei ole kahjuks valmis USA-le sarnaselt sanktsioone tugevdama. Juba kehtivate sanktsioonide teemal aga üksmeel püsib, sest Venemaa ei ole teinud ühtegi sammu agressiooni lõpetamiseks Ukraina vastu,“ selgitas Mihkelson.