Tippettevõtjad: Eestil on potentsiaali enamaks

Kullerroboteid tootva Starship Technologiesi kaasasutaja ja tegevjuht Ahti Heinla leiab, et Eesti on Lääne-Euroopa riikidega võrdne, mitte mahajäänud Ida-Euroopa. Seetõttu peaks ka siinne palgatase olema võrdne Inglismaa ja Saksamaa omaga. “Ei ole lihtne jõuda teistele natuke edukamatele järele, aga arvan, et see on võimalik,” tõdes ta. Palgad ja elatustase ei saa tema hinnangul paraneda, kui me ei leia uusi võimalusi heaolu kasvuks. “Kui asi, mis meid aitas viis aastat tagasi, enam edasi ei vii, siis tuleb otsida ­uusi asju,” ütles ta.

Nordea ja DNB Baltikumi ühendpanga tegevjuht ja juhatuse esimees Erkki Raasuke on riigile soovitanud, et kui uusi asju teha, siis kindlasti mitte kolme: ei tohi muuta makse, ei tohi teha suuri üksikuid investeeringuid ning kindlasti ei tohi võtta laenu. “See, mida praegu näeme, on teadagi mis,” nentis ta.

Ka kirjanik ja ettevõtja Armin Kõomägi on maksudest rääkides konservatiivne. Tema hinnangul ei tuleks uusi makse välja mõelda, sest väikese riigi maksusüsteem peab olema nii lihtne kui võimalik. Kui aga maksude tõstmine on vältimatu, pooldab Kõomägi käibemaksu tõstmist poole protsendipunkti võrra.

Heinla hinnangul tagab tugeva ekspordi tark juhtimine, mille üks osa on maailma tippspetsialistid. Samas tõdeb ta, et need tippspetsialistid on kallid ja neile tuleb maksta palju palka. “Kui aga selle pealt maksta teist samapalju maksudeks, siis on selge, et Eesti ettevõtja ei jaksa neid palgata,” nentis Heinla. Võimalusena näeb Heinla tööjõumaksude ülempiiri kehtestamist.

Lisaks maksudele takistab Heinla hinnangul tippspetsialistide Eestisse jõudmist siinne kesine haridussüsteem. “Ingliskeelne kooliharidus on kehv. Paljud tippspetsialistid on pereinimesed ja nende Eestisse kolimisel tekib küsimus, mis lastest ja perest saab,” ütles Heinla.

Sibula maitse suus

Eelmisel aastal Eesti parima ­juhi tiitli pälvinud Erkki Raasuke tõdes, et stress ja töömured ­aitavad olla parem juht. “Nagu ütleb ka vanasõna, siis sibula maitse saab suust ära, kui võtta natuke küüslauku,” ütleb­ ta.

Iga päev kannustab Raasukest tööle­ minema kombinatsioon uudishimust, soovist midagi ära teha ja kartus selle ees, et kui liiga pikalt istuma jääda, siis on raske uuesti alustada.

Armin Kõomägi ütles, et ka saja-aastased firmad võivad minna pankrotti, kui juht ei ole erk ja lastakse ennast ­uinutada asjaolust, et ollakse juba 25 aastat olnud ettevõtte juht. “Ise peab enda sees mingit ora hoidma, sest keegi teine seda sinu eest ei tee,” oli Kõomägi veendunud.

Ahti Heinla tõdes, et pole alati olnud ettevõtete ülesehitamisel edukas ning tema ideed pole olnud kõige paremad. “Kõiki vigu, mis mina olen teinud, ei jõuaks üles loetledagi,” on Heinla kriitiline.

Rand: Tallinn on kole

Eestisse ihkab tulla palju tarku inimesi, kes tahaks panustada Eesti majandusse, kuid mis meil puudu jääb, on kommunikatsioon ja elamuehituspoliitika, ütleb Raivo Rand.

“Kui vaadata Tallinna, kas või Äripäeva ümbruses olevat elamukvartalit – vanad lagunenud puumajad, koledad. Selle kvartaliga võiks midagi teha ja sinna sobiks väga hästi 4–5korruselised majad. Kindlasti pole need inimesed õnnelikud, kes seal elavad, sest nad elavad räämas ja koledates majades,” rääkis Rand.

Ta meenutas, et ütles kunagi linnapeale, et Kopli liinid peaks krunt krundi haaval müüki panema ja müügil oleks pidanud valmimiskohustuse tähtaeg olema. “Sellisel juhul oleks see piirkond palju kiiremini arenenud. See on see elamispoliitika. Kahjuks ei ole kellelgi tahtmist midagi sellist teha,” ütles Rand.

Tema sõnul on vaja ühtset elamuehituspoliitikat, sest näiteks Mustamäe vananenud majad ei seisa veel viiskümmend aastat ja Lasnamäe elukeskkond ei ole lihtsalt suurem asi.

Rand on tulihingeline riigi üürimajade projekti toetaja. “Leian, et meie üüriturg on osale investoritele kasulik, kuid ühiskonnale ei ole. Selle projektiga ilmselt tekib veidi munitsipaalüürikortereid, kuid kogu elamispoliitika peaks jõudma selleni, et tekiks teatud hulk eraettevõtete hallatavaid üürikorterid, mis vajavad teisi tingimusi kui praegu turul. Selleks peaks olema munitsipaali välja ehitatud tänavad, tehnovõrgud ja siis hakkaks see toimima,” ütles ta.

“Viimasel ajal on Eestis rohkem ehitatud üürikortereid, kuid tervet Eestit see veel ei rahulda. Peaksime ehitama elamuid tunduvalt rohkem, korralik elamispind annab nii palju ühiskonnale juurde,” arvas ta.

Autor: Marili Niidumaa, Äripäeva konverentsid