Ühele barankat, teisele kama

Ettevõtja Tõnis Leetjõe hinnangul ei saa sellest midagi head tulla, kui eesti ja vene valijatega suheldes nüpeldatakse erinevuse trummi. „Aeg oleks suhelda meie riigi valijatega ja lõpetada ükskord inimeste vahele joone tõmbamine,“ lausub ta. „Sõnum peab olema kõigile üks, kui on mingi mõistlik sõnum edastada. Siiani pole keegi leidnud seda Eestis elavate eri rahvuste ühendamise võtit."

Eri sõnumid jäävad

Poliitikavaatleja Toomas Alatalu (SDE) ei usu, et vene ja eesti valijatega suhtlemine ühtlustub. „Seda ei tule, kuni püsib reformistide päevil tekkida lubatud seis, kus Venemaa teleuudistes kõlavad kindlate välisriikide kohta vaid šovinismi vaimus koostatud sõnumid,“ ütleb ta. „Hoopiski tõsisem asi on Venemaa välispoliitika huvides toimetamine ja see ei piirdu üksnes Yana Toomiga. Seda liini on Keskerakonna fraktsioon, erakonna juhtkonnast rääkimata, ajanud 2004. aastast peale.“

Ka ajaloolane David Vseviov ei usu, et sõnumite ühtlustamist oleks loota. „Sest poliitilise edu saavutamiseks tuleb inimestele rääkida seda, mida nad soovivad kuulata, ning selles on auditooriumite huvid diametraalselt erinevad,“ nendib ta. „Selle asemel, et erinevust vähendada, kasutatakse seda ära, erinevust vaid süvendades.“  

Politoloog Tõnis Saarts arvab, et mingit ühtlustumist üldse loota tähendab seda, et Eesti ühiskonda ei tunta või ollakse naiivne. „Viimane inimarengu aruanne (nagu ka eelmised) näitab selgelt, et vene ja eesti kogukonna vaheline lõhe on pigem süvenenud ning elatakse väga erinevates inforuumides,“ kõneleb ta. „Pragmaatiline erakond, kes tahab oma hääli maksimeerida, arvestab oma valijatega, nende veendumuste ja spetsiifikaga ja ei lähe nende uskumustega teravasse vastuollu.“ See on Saartsi sõnul normaalsus, millega tuleb leppida, ja kui leppida ei suudeta, ei maksa vähemalt loota, et see iseenesest kaob.

See on valetamine

Diplomaat ja kirjanik Jaak Jõerüüdi hinnang on karmim: eri sõnumite edastamine on lihtsalt valetamine. „Ühele barankat, teisele kama,“ resümeerib ta. „Suhtlemine... pandagu vähemalt Tallinna TV kinni! Huvitav, kas erakonna juht ja peaminister ikka on märganud, et ta erakondlased on selles propagandaruuporis osanud isegi Eesti laulupidude ja natsi-Saksamaa vahelise seose üles leida?“ Sama leiab rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit: sõnumite samasus peaks olema enesestmõistetav nõue. „Tõsi, vabas jutuajamises võib läheneda inimestele kultuuripõhiselt (näiteks kas kohvi- või teelauas), aga sõnumid peavad olema sisult täpselt samad,“ täpsustab ta.

Ka presidendi majandusnõunik Heido Vitsur leiab, et erinevate sõnumite edastamine pole põhimõtteliselt võttes eetiline, aus – see on lubamatu. „Seda, mida Mihhail Korb tegelikult mõtleb, ma ei tea,“ lisab ta. „Aga kogenud inimese ja realistina olen kuulnud, lugenud ja mäletan nii mõndagi, ka seda, mida kõike on valitavad valijatele meeldimise pärast lubanud ja kui vasturääkivad nad seejuures on olnud! Eriti siis, kui nad valijate surve alla sattunud on. Ja seda mistahes kohas üle maailma.“