Washingtonis räägitakse Trumpi tagandamisest

Avalikustatud memo on kõige otsesem tõend, et president püüdis mõjutada FBI uurimist tema Venemaa sidemete kohta. Vestlus Comey ja Trumpi vahel toimus päev pärast Flynni tagasiastumist. Memo oli osa dokumentatsioonist, mida FBI eksjuht pidas, sest nägi, et president püüab kohatult uurimist mõjutada. Väidetavalt kirjutas Comey sarnaseid memosid iga presidendiga toimunud kõne ja kohtumise kohta. Osa neist on salastatud.

Valge Maja eitas sellise vestluse toimumist Comey ja Trumpi vahel. „President ei ole kunagi palunud Comeyl ega kellelgi teisel lõpetada ühtegi uurimist, sealhulgas ühtegi uurimist kindral Flynni kohta,“ seisis ametlikus teates. Ametlik põhjendus Comey vallandamiseks oli see, kuidas ta korraldas Hillary Clintoni e-posti serveri uurimist.

Senati luurekomitee on asunud asja uurima ja teatas täna, et nõuab FBI-lt välja Comey memod ja kutsub eksjuhi tunnistama.

Lobises saladuse välja 

Paar päeva tagasi selgus ka, et Trump avaldas kohtumisel Venemaa välisministri Sergei Lavrovi ja Vene suursaadiku Sergei Kisljakiga salastatud informatsiooni. USA meedia andmetel oli juttu sellest, et Islamiriik on varastanud lennujaama turvavarustust ja testinud sellega pommi, mida saab peita elektroonikaseadmetesse ja viia märkamatult lennukisse. Väidetavalt viitas Trump ka ISi valduses olevale Süüria linnale, kust salajane info on pärit. See aga võib ohtu seada info allika. Väidetavalt oli informatsioon sedavõrd tundlik, et seda polnud jagatud isegi USA peamiste partneritega, veel vähem Venemaaga.

Ka meedial on palunud USA luureametnikud kajastamisest hoiduda, et kaitsta USA julgeolekut. Seetõttu ei nimetata, mis sorti seadmega oli tegu, kust see varastati ega ka linna, kust informatsioon koguti.

Trump tunnistas, et jagas salastatud infot, kuid õigustas end sellega, et tal on õigus jagada informatsiooni, mis on temani jõudnud.

Täna teatas Venemaa president Vladimir Putin, et on valmis avaldama kohtumise salvestuse USA kongressile, kui nad seda vaid soovivad.