• OMX Baltic−0,42%314,42
  • OMX Riga0,26%938,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,66%1 503,06
  • S&P 5000,63%7 739,95
  • DOW 300,63%53 679,19
  • Nasdaq 0,44%26 404,54
  • FTSE 1000,2%10 750,01
  • Nikkei 225−3,16%65 326,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,57
  • OMX Baltic−0,42%314,42
  • OMX Riga0,26%938,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,66%1 503,06
  • S&P 5000,63%7 739,95
  • DOW 300,63%53 679,19
  • Nasdaq 0,44%26 404,54
  • FTSE 1000,2%10 750,01
  • Nikkei 225−3,16%65 326,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,57
Eestil on vaja elamuehituspoliitikat, leiab ehitusettevõtte Rand & Tuulberg üks omanikke Raivo Rand, kes ei imesta, kui Mustamäe räämas korterist tuleb hoopis teistsuguse mõtlemisega inimesi kui korralikelt elamispindadelt.
Raivo Randi arvates peaks elamuid ehitama tunduvalt rohkem.
  • Raivo Randi arvates peaks elamuid ehitama tunduvalt rohkem.
  • Foto: Andras Kralla
Äripäeva konverentsil Äriplaan 2018 esinev Rand ütles intervjuus Äripäevale, et elamuid peaks tunduvalt rohkem juurde ehitama, sest Mustamäe moraalselt vananenud majad ei seisa veel viiskümmend aastat ja korralikult elamispinnalt tulevad lapsed hakkavad tulevikus panustama ühiskonda.
Äriplaan 2018
Erkki Raasuke, Andres Agasild, Antti Moppel, Paul Oberschneider, Ain Hanschmidt, Rain Lõhmus jpt esinevad Eesti suurimal majanduskonverentsil Äriplaan.
Äriplaan toimub 28.septembril ning sellel esinevad mõjukad ettevõtete omanikud, kes räägivad oma ootustest ja hirmudest ning äriplaanist aastaks 2018.
Pääsmed müügil siin.
Kuidas Rand & Tuulbergil läheb?
Tervel grupil läheb väga hästi ja areneme ilusti.
Lisaks veel praegune üüriseadus ei soodusta üürnike võtmist, sest see on nii palju üürnike poole kaldu ja ammu oma aja ära elanud. Sellest on ka räägitud justiitsministriga juba paar aastat. Järjekordselt kardetakse, et ei valita valitsusse, kui seda seadust muudetakse.
Milliseid muudatusi võiks valitsus teha?
Üheks tõukejõuks oleks maamaks, mis mingil hetkel praktiliselt ära kaotati. Et oleks põhimõte, et tühja krunti ei ole kasulik hoida.
  • Foto: Andras Kralla
Kuidas teil välismaal läheb?
Eksisteerime ja väga aktiivselt ei ole kohal. Welementi tehase valmimisega on tekkinud koostööpakkumisi, neid tulemusi saab näha alles 2-3 aasta pärast.
Mida soovitaksite inimesele, kes soovib endale maja ehitada?
Selleks, et saada kaasaegne, nõuetele vastav ja hiljem vähekulukas maja, peaks spetsialisti poole pöörduma – ise ei tasu ehitama hakata. Tuleb väga hästi läbi mõelda, mida sellest majast oodatakse ning leida hea arhitekt. Lisaks tuleb uurida, kes on tõsiselt usaldusväärsed ehitajad.
Millised on tüüpilisemad vead maja ehitamises?
Tüüpiline viga on see, et lastakse arhitektil midagi kokku joonistada, elektri-, kütte-, ventilatsiooniprojekti ei tehta ja hakatakse ehitama, et jaanipäevaks valmis saada. Ei tasu utoopilisi plaane teha, kui reaalsuses saab see valmis kahe talve pärast jõuludeks. Tuleb arvestada, kui kaua üks maja valmib ja muidugi on ehitusaeg lühem, kui kõik ettevalmistavad sammud on tehtud.
Te olete riigi üürimajade plaani toetaja.
Kahtlemata olen selle projekti toetaja ja leian, et meie üüriturg on osale investoritele kasulik, kuid ühiskonnale ei ole. Selle projektiga ilmselt tekib veidi munitsipaalüürikortereid, kuid kogu elamispoliitika peaks jõudma selleni, et tekiks teatud hulk eraettevõtete hallatavaid üürikorterid, mis vajavad teisi tingimusi kui praegu turul. Selleks peaks olema munitsipaali välja ehitatud tänavad, tehnovõrgud ja siis hakkaks see toimima.
Kui palju te Urve Paloga rääkisite?
Mina olen sellest lihtsalt rääkinud ja Urve Palo lükkas selle käima. Idee on aga see, et oleks veelgi laiem elamispoliitika.
On teil veel partnereid ja kaasarääkijaid selles projektis?
Nii mõnigi kinnisvarafirma on aru saanud, et see on kasulik projekt.
Kui palju see erasektorit ja ehitusvaldkonda võiks muuta?
Suhteliselt palju, sest kui vaadata ülejäänud maailma, siis ehitussektoris on domineeriv elamuehitus ja kõik muu on kõrvaline. Viimasel ajal on Eestis rohkem ehitatud üürikortereid, kuid tervet Eestit see veel ei rahulda. Peaksime ehitama elamuid tunduvalt rohkem ja korralik elamispind annab nii palju ühiskonnale juurde.
Korraliku elamispinna pealt tulevad lapsed hakkavad tulevikus panustama ühiskonda. Ei pea imestama kui Mustamäe räämas korterist tuleb hoopis teistsuguse mõtlemisega inimesi kui korralikelt elamispindadelt. Kõigil neil inimestel peaks olema võimalus ümber liikuda. Vaja on ühtset elamuehituspoliitika, sest need Mustamäe moraalselt vananenud majad ei seisa veel viiskümmend aastat ja Lasnamäe elukeskkond ei ole tegelikult suurem asi.
Kus te näete kõige rohkem potentsiaali veel kuhugi ehitada?
Kui vaadata Tallinnat, kas või Äripäeva ümbruses olevat elamukvartali – vanad, äralagunenud puumajad, koledad. Selle kvartaliga võiks midagi teha ja sinnaa sobiks väga hästi 4-5korruliselised majad. Kindlasti pole need inimesed õnnelikud, kes seal elavad, sest nad elavad räämas ja koledates majades. Saab leida neile teise elamispinna, siis maa kokku osta, teha trassid ning krundi kaupa panna oksjonile. Panna juurde sildid, et siin võib osta ja siin võib üürida korterit. Üks koht on veel bussijaama piirkond, mis on räämas ja mis on väga heas asukohas, mida võiks arendada.
Kas üürihind võiks ka langeda?
Miks mitte. Kui vaadata näiteks Lasnamäe ühetoalise korteri üürihinda, siis need korterid on ikka üle mõistuse kallid. Noorele inimesele ongi vaja väikest korterit, kus oma elu alustada.
Kas on siis kinnisvaras buum või ei ole?
Vaadates seda, kui palju kortereid ehitakse ja mis hinnaga neid müüakse, siis mingil hetkel võib see järsult peatuda, sest tekib hirm, et kust tulevad need inimesed, kes ostavad uusi kortereid. Mingil määral ostavad ka spekulandid, et neid välja üürida või kallimalt edasi müüa, mis moonutab turgu. Hirm on olemas, kuid kogu Eesti mõistes on see tühine osa, sest kui vaadata, kui palju Helsingis ehitatakse, võiks öelda, et Eestis ei ehitata midagi.
Mis paneb teid üheks päevaks kontorist välja tulema ja oma päeva Äriplaanil veetma?
Kuuled otse teiste inimeste mõtteid ja arvamusi, mis on õiged ja valed, neid saab analüüsida. Igalt poolt saab positiivse iva.
Keda kõike rohkem tänavu kavas ootate?
Kindlasti teeb Erkki Raasuke väga huvitava ettekande, kuid mind huvitab väga, mida mu koolivend Jaak Läänemets räägib.
Kuidas Eesti majandusele veel hoogu juurde anda?
Kommunikatsioon, elamuehituspoliitika ja reguleeritud migratsioon. Need annavad majandusele alati hoogu juurde. Siia tahaks tulla päris palju tarku inimesi, kes tahaks panustada Eesti majandusse.
Kes võiks saada Tallinna linnapeaks?
Raske küsimus, seda ennustada on keeruline, kuid tundub, et jõujooned muutuvad.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.08.26, 09:00
Riia ärikeskuse arendaja pakub 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

71.1%
17.5%
11.4%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele