Fundwise’i asutaja: ka ühisrahastus on risk

„Ma ei arva, et ühisrahastuse riskid on väiksemad,“ kommenteeris Laupmaa konverentsil esinenud Nordea analüütiku Sebastian Wikströmi väidet, et aktsiad on ülehinnatud ning seetõttu tasub investoril eelistada ühisrahastust. „Aktsia puhul saab selle vajadusel kiiresti maha müüa, osaluspõhine investeering materialiseerub tuluna aga võib-olla alles viie aasta pärast,“ viitas ta varaklassi ebalikviidsusele.

Sellegipoolest ei ole Laupmaa arvates mõistlik ka kogu vaba raha kontol hoida. „Ma ei propageeri seda, et kõik viimsed säästud tuleks kasvama panna, kuid osaliselt võiks oma varasid ikka investeerida,“ arvas ta.

Lisaks soovitas ta hajutada investeeringuid erinevate varaklasside vahel ja ühisrahastuse lõikes. „Risk on igas projektis, tähtis on munad eri korvide vahel jaotada“ nentis ta. Hajutamispõhimõtete väljakujundamisel sõltub Laupmaa hinnangul palju investori riskitaluvusest, ühisrahastuse puhul aga konkreetsest ettevõttest, kuhu raha paigutatakse.

Kuigi Helsingi konverentsil tõid ühisrahastajad välja, et rahakaasaja kampaania saab õnnestuda vaid aktiivse turunduse korral, ei näe Laupmaa selles probleemi. „Jah, palju sõltub sellest, mis on idee ning millist sõnumit tahetakse edasi anda, kuid kindlasti oleme igale projektile meediasse jõudmisel abiks,“ kinnitas Fundwise’i asutaja. „Näiteks Arro Keraamika, kes meie abil raha kaasas, sai väga hea meediakajastuse ning isegi kampaania sulgudes kriibiti veel meie ust, et tahaks ka investeerida,“ tõi Laupmaa näite heast turunduskampaaniast.

Fundwise’i asutaja rõhutas veel, et ühisrahastusse on lihtsam tulla nendel, kel on olemas juhtinvestor, et vältida nn tühja restorani efekti. „Kui nähakse, et keegi on ees, tulevad ka teised,“ oli ta veendunud. Lisaks peab platvormile pääsejal kindlasti olema vettpidav äriplaan ning õige tegevusfaas. „Meil on näiteks paariaastased firmad, kes on jõudnud rahakaasamise faasi, kõige vanem on 7aastane.“

Spetsialiseeritus süveneb

Laupmaa arvates on ühisrahastus arenev valdkond, mis kasvab veelgi. „Kindlasti tuleb juurde uusi platvorme, kuid need muutuvad kõik rohkem mingi kitsama valdkonna põhiseks,“ märkis ta. „Pole välistatud, et tekib ka keele- ja regioonipõhiseid keskkondi.“

Lisaks on oodata pankade ja ühisrahastuse vahelise koostöö süvenemist. Seda, et mõni pank hakkaks läbi oma platvormi ühisrahastusele juurdepääsu pakkuma, Laupmaa siiski ei usu. „Pigem saab see toimuda platvormide ja pankade vahelises koostöös,“ oli ta veendunud. „See, kui mõni pank hakkaks ise platvormi pakkuma, nagu Nordea Soomes, oleks pigem PR trikk.“

Laupmaa ootab Eestilt spetsiifilise ühisrahastust reguleeriva seaduse vastu võtmist. „Tõenäoliselt juhtub see lähiaastatel, finantsinspektsioon on mõtet lennutanud, aga praegu pole teada, millal seda realiseerima asutakse,“ lõpetas ekspert.