• OMX Baltic0,13%308,14
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,2%1 450,41
  • S&P 500−0,32%7 476,76
  • DOW 300,25%51 695,31
  • Nasdaq −1,1%26 226,94
  • FTSE 1000,72%10 437,85
  • Nikkei 2251,55%72 353,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,83
  • OMX Baltic0,13%308,14
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,2%1 450,41
  • S&P 500−0,32%7 476,76
  • DOW 300,25%51 695,31
  • Nasdaq −1,1%26 226,94
  • FTSE 1000,72%10 437,85
  • Nikkei 2251,55%72 353,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,83
Eesti sadamates teenindatud sõitjate arv kasvas 2016. aastal varasema aastaga võrreldes rahvusvahelistel vedudel 4%, kuid sadamate kaubamaht tonnides vähenes 4%, teatas Statistikaamet.
Eesti sadamates eelmisel aastal reisijate vedu kasvas, kuid kaubavedu vähenes.
  • Eesti sadamates eelmisel aastal reisijate vedu kasvas, kuid kaubavedu vähenes.
  • Foto: Andres Haabu
Möödunud aastal kasutas Eesti sadamate teenuseid rekordarv reisijaid. 2016. aastal väisas rahvusvahelistel vedudel Eesti sadamaid 10,5 miljonit sõitjat, mis on 4% enam kui 2015. aastal. Kasvu mõjutas enim jätkuv sõitjate arvu suurenemine Eesti ja Soome vahelistel laevaliinidel. Neil vedudel ulatus sõitjate arv 8,8 miljonini. Soomest saabus laevadega 164 000 sõitjat enam ning Soome lähetati sadamatest 160 000 sõitjat enam kui 2015. aastal.
Eesti ja Rootsi vahelistel liinidel veeti 1,2 miljonit ehk mullusega võrreldes 3% enam sõitjaid. Ristluslaevadega saabus Eestisse ligi 498 200 merereisijat ehk 1% rohkem kui aasta varem.Eesti laevadega veeti rahvusvahelistel vedudel 7,7 miljonit sõitjat.
Eesti sadamatesse saabus välisriikidest ligi 6250 ehk 4% rohkem reisilaevu (sh reisi-veeremilaevu) ning pea samapalju ristluslaevu (285) kui 2015. aastal. Rahvusvahelistel laevaliinidel teenindati sadamates ligi 1,9 miljonit sõidukit (va transiitsõidukid), neist 71% olid sõiduautod ja 25% veoautod ja haagised.
Peamistel Eesti-sisestel laevaliinidel oli sõitjaid ligi 2,3 miljonit ehk ligikaudu samapalju kui 2015. aastal ning neil liinidel tehti üle 400 laevareisi rohkem kui 2015. aastal (aastal 2015 oli neid üle 14 800 ja aastal 2016 üle 15 200). Eesti-sisestel laevaliinidel teenindati sadamates ligi 933 700 sõidukit.
 
Kaubavedu vähenes
Eesti sadamates käideldi 2016. aastal 33,6 miljonit tonni kaupa, mida on 4% ehk 1,3 miljonit tonni vähem kui aasta varem. Kaupu lastiti 8% vähem ja lossiti 7% enam kui 2015. aastal. Välismaalt Eesti sadamatesse saabunud kaubalaevu oli pea samapalju kui 2015. aastal. Kaubalaevade keskmine kogumahutavus oli ligi 11 100.
Kaubavedu sadamate kaudu vähenes mullu transiitkaubaveo vähenemise tõttu. Transiitkauba vedu sadamate kaudu vähenes aastaga 11% ulatudes 18,1 miljoni tonnini. Sadamates lastiti 12,7 miljonit tonni transiitkaupa ning lossiti 5,4 miljonit tonni transiitkaupa. Transiitkauba lastimine vähenes 18%, kuid lossimine kasvas 14%.
Transiitkaubana lastiti sadamates enim rafineeritud naftatooteid (7,5 miljonit tonni), kuid nende vedu vähenes aastaga ligi kolmandiku. Kemikaalide ja keemiatoodete lastimine transiitkaubana ulatus 4,9 miljoni tonnini, kasvades aastaga 17%. Transiitkaubana lossiti sadamates samuti enim rafineeritud naftatooteid (4,5 miljonit tonni) 4% enam kui 2015. aastal.
Välismaale veeti sadamatekaudu 9,9 miljonit tonni ja välismaalt saabus 5,6 miljonit tonni kaupa, mis on vastavalt 9% ja 2% enam kui 2015. aastal. Välismaale veeti sadamate kaudu enim põllumajandus- ja metsandustooted (ligi 3,2 miljonit tonni), koos transporditavaid eri liiki kaupu (2,9 miljonit tonni) ning kaevandus- ja karjääritooted (1 miljon tonni). Välismaalt saabus sadamate kaudu Eestisse enim koos transporditavaid eri liiki kaupu (2,8 miljonit tonni) ning kaevandus- ja karjääritooted (1,4 miljon tonni).
Merekonteinerite vedu sadamate kaudu kahanes aastaga 2% ja oli 2016. aastal ligi 204 400 TEU-d. Konteinereid veeti sadamate kaudu laevadega Eestist välja ligi 100 300 TEU-d ning võeti sadamates vastu 104 100 TEU-d.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.26, 11:00
Taristuehituse suurim risk ei ole hind, vaid ettearvamatus
Pandeemia, energiakriis, sõda Ukrainas ja kõikuvad sisendhinnad panevad viimastel aastatel Eesti taristusektori keerulisse olukorda. Kuidas ehitada ja planeerida pikaajalisi projekte maailmas, kus olud muutuvad kiiremini kui objektid valmida jõuavad?

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.6%
12.5%
10.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele