Pidur peal: kümne asemel vaid kaks uut tervisekeskust

Naistepäeval sai punkti rahataotlemise esimene voor esmatasandi tervisekeskuste ehitamiseks või rekonstrueerimiseks. Esialgsetel andmetel on lubanud projekti tänavu valmis saada kaks asutust: Lääne-Tallinna Keskhaigla, mis ehitab juba vana polikliiniku asemele Mustamäele uut, ning Viru haigla, mis rajab tervisekeskuse Tapale. Veel mullu sügisel lootis tänavu uksed avada kümme projekti.

Suured plaanid

Kokku taotlesid kohalikud omavalitsused, haiglad ja ettevõtted rahandusministeeriumilt toetust 56 esmatasandi tervisekeskuse ehitamiseks või rekonstrueerimiseks. Kogusumma oli 58,4 miljonit eurot, seega umbes miljon eurot asutuse kohta.

Mitme maja valmimine lükkub

Algselt pidi sellel aastal valmima ka Järvamaa haigla rajatav tervisekeskus. “Tegeleme alles detailplaneeringuga. Objekti valmimine on planeeritud aastasse 2019,” ütles Järvamaa haigla juhatuse esimees Andres Müürsepp.

Edasi lükkus ka Jõhvis tervisekeskust rajava Corrigo OÜ projekt, mille maksumus on 1,9 miljonit eurot. ”Seoses üldise ajalise nihkumisega nihkus ka meie projekti aeg aasta võrra edasi,” ütles Corrigo juht Tiiu Sepp. See firma sai jaanuaris viimasel hetkel kaasrahastuse otsuse Jõhvi vallavolikogult, muidu oleks keskuse rajamine küsimärgi all olnud.

Riigi esindajad soovivad, et 2018. aastaks oleks valminud vähemalt 15 tervisekeskust. Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Külli Kraner selgitas, et see on vajalik 6% eurorahade tulemusreservi jaoks.

“Kõigi Eestile eraldatud struktuurivahendite mahust on 2014–2020. aastateks reaalsetele meetmetele planeeritud 94% rahast. Ülejäänud 6% on jäetud kohustuslikku tulemusreservi,” selgitas ta. Seda saab kasutada tulemusraamistikku kuuluvate väljundnäitajate vahe-eesmärkide saavutamise järel 2018. aasta lõpu seisuga 2019. aastal. Kui vahe-eesmärke ei ole saavutatud, ei saa prioriteetne suund seda 6% reservi kasutada. Samas on võimalik see summa suunata teistesse prioriteetsesse suundadesse. Tervisekeskuste meetme vahe-eesmärk ongi 15 keskuse valmimine.

Osa piirkondi on aga siiani tervisekeskuseta ja jääb sügisel algavasse teise vooru. Need on Hiiumaa, Võrumaa ja Jõgevamaa. Näiteks Võru linnavalitsus loobus eelmisel aastal tervisekeskuse raha taotlusest. Võru jaoks on reservis 1,33 miljonit eurot, et ehitada kümme perearstipraksist mahutav keskus.

Lisaks Võrule jättis suurematest keskustest mullu arstikeskuse jaoks raha küsimata Jõgeva ja Maardu linn ning Vändra alev. Hiiumaa loobus poole pealt.

Sügisel tuleb taotluste teine voor

Tervisekeskuste loomiseks said toetust taotleda kohalikud omavalitsused, haiglavõrgu arengukavasse kuuluvad haiglad, perearstid ning eriarstiabi osutajad, kelle ruumides juba praegu perearstid töötavad. Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavale toetusele lisandub taotlejate omafinantseering.Kavas on luua või kaasajastada esmatasandi tervisekeskused, kuhu on põhiteenustena koondunud perearsti ja -õe, füsioteraapia, ämmaemandaabi ja koduõenduse teenused. Uued tervisekeskused vastavad paremini vananeva rahvastiku vajadustele, kus rohkem tähelepanu pööratakse krooniliste haiguste jälgimisele.Toetus läheb Abja-Paluoja, Alatskivi, Antsla, Elva, Haapsalu, Jõhvi, Jüri, Kadrina, Kehra, Keila, Kiviõli, Koeru, Kohila, Kohtla-Järve, Kose, Kuressaare, Laagri, Lihula, Loksa, Mustvee, Märjamaa, Narva, Otepää, Paide, Põltsamaa, Põlva, Pärnu, Rakvere, Rapla, Räpina, Saku, Saue, Sillamäe, Suure-Jaani, Tabasalu, Tallinna, Tapa, Tartu, Tõrva, Türi, Valga, Viljandi ja Väike-Maarja tervisekeskustesse.Valitsuse kinnitatud investeeringute kava alusel esitatud esmatasandi tervisekeskuste rajamise ja renoveerimise toetuse taotlusi menetleb ja hindab rakendusüksusena rahandusministeerium, tehes ka rahastamisotsused.Valitsuse tööplaanis on eesmärk uuendada järgneva taotlusvooru tarbeks toetuse andmise tingimusi tänavu septembriks. Teine taotlusvoor kuulutatakse välja pärast seda.