„Pankade senine roll väheneb oluliselt“

„Bitcoin on maailma suurim arvutivõrk, mille koguvõimsus on suurem kui 500 kõige võimsamal superarvutil. Pangad kasutavad praegu ainult 2% bitcoini tehnoloogiast ja kui nemad selles võimalust ei näe, on nad juba praegu kaotusseisus,“ ütles Matonis.

Võimalustena toob Matonis välja selle, et tänu blockchain-tehnoloogiale saaksid pangad tegutseda veel kiiremalt ja turvalisemalt, sest krüptoraha ülekandeid saab maailma ühest nurgast teise teha vaid mõne sekundiga.

„Kas olete tähele pannud, et pangad panevad innovatsiooniosakonnad keldrisse WC lähedale? Pangad ei taha innovatsiooni ega uuendusi. Nad on mugavad, harjunud oma tegevusega,“ ütles Matonis, kelle arvates aitaks blockchain järgmise viie aasta jooksul vähendada pankade infrastruktuurikulusid 15–20 miljardi dollari võrra.

Blockchain'i ekspert ja Distributed Labi asutaja Pavel Kravtšenko kahtles, kas tulevikus on panku üldsegi vaja. „Mina usun, et nende roll väheneb oluliselt ning need muutuvad pigem investeerimisfondilaadseks asutuseks. Panku pole enam vaja tehingute tegemiseks ning keskpangad hakkavad pakkuma digitaliseeritud valuutasid," sõnas ta.

Blockchain'i ehk plokiahela puhul on tegemist tehnoloogiaga, mis sarnaselt internetiga ei kuulu ühele konkreetsele isikule või asutusele. Tegemist pole ka nähtusega, mida saaks ühe nupuvajutusega tööle panna ja sama lihtsalt välja lülitada.

Ka ei ole vaja küsida kelleltki luba, et blockchain'i kasutada. „Blockchain ja bitcoin on olulised, kuna need võimaldavad kõigil osaleda. Luba pole vaja kelleltki küsida ja keegi ei keela,“ ütles Matonis.

Blockchain aitab riske vähendada

IBMi tippinsener Karolina Marzantowicz viskas samuti kivi pankade kapsaaeda. „Väga väike osa pangandusest tunneb huvi blockchain'i vastu, kuigi isegi Maailma Majandusfoorum on öelnud, et blockchain muudab digitaalset majandust. Selles pole küsimust. See pole ainult finantsteenused, vaid majandus tervikuna. Tänu sellele tehnoloogiale saame luua ühise turu ja teha veel suuremat koostööd,“ ütles ta.