„Me maksame liiga hästi!“

„Me maksame liiga hästi,“ lausus Nigul telefonis ja lisas, et nende ettevõttest pole konkurentidel õnnestunud veel ühtegi töötajat üle osta. 

Keskmine brutopalk tõusis Eestis möödunud aastal aastataguse ajaga võrreldes 7,6%. Kõige kiiremini tõstsid oma töötajate palku möödunud aastal aga haldus- ja abitegevuse (16,4%) ning kinnisvaraettevõtted (14,3%). Kuid palgakasvu tabeli eesotsas troonib endiselt IT-sektor.

Hinnatõus kergitab ka palka

Et just haldus- ja abitegevuses on palgad tõusnud, saab Linnu sõnul seletada sellega, et palgad on paigal püsinud ja nüüd lõpuks on kõik varud ennast ammendanud, ei jää enam muud üle kui palku tõsta. „Hinnatase on aastaid olnud ühes augus. Kuid iga inimene tahab oma peret toita, aga alampalga tunnihinnaga seda teha ei saa,“ lisas Lind.

Palgastatistikas kajastub maksuameti töö

LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul on palgakasv kinnisvarasektoris ootuspärane. Nende ettevõte palkab töötajaid töölepinguga ja nii nagu kasvavad tulemustasud, on samas proportsioonis kasvanud ka palgad.

Aga statistikaamet peegeldab Saksingu sõnul pigem maksuameti tubli tööd. „Kinnisvaras pakub oma teenust ju hästi palju OÜsid. Eelmisel aastal võttis maksuamet selle sektori palgad luubi alla. Arvan, et see on põhjus, miks asi statistikas selliselt on kajastunud,“ selgitas Saksing.

Tema sõnul pole kogu Tallinna ja Harjumaa kinnisvaraturg tervikuna kasvanud nii palju, nagu näitas eelmise aasta palgatõus sektoris. „See, mis juhtus sõidukite müügisektoris ja ehituses, juhtus nüüd ka kinnisvaras. Riik võttis palga- ja maksuteema fookusesse ja see tõigi sellise palgastatistika,“ rääkis Saksing.

Tema sõnul on asjade selline areng tervitatav. „Mitte et tahaks väga makse maksta, aga nii see juba kord on - kui oled ühiskonna liige, siis pead mängureeglitega leppima,“ lisas ta.

Saksing usub, et kuna riik on võtnud fookusse maksutulud, siis läbi selle korjatakse veel rohkem makse kokku ehk statistika põhjal peaks kinnisvarasektor ka sel aastal palkade poolest kenasti esiotsas olema. „Ei usu, et turg poole aasta või aasta jooksul uperpalli teeb. Majanduskasv, intressitase, töötus, ebastabiilne väliskeskkond – kõike arvesse võttes ma seda ei usu, sest turg on nende asjadega juba harjunud. Raha trükitakse juurde ja varad sälitavad inflatsiooni korral väärtuse kasvu. Raha niisama pangas hoida nullintressiga või peale makstes pole mõistlik,“ rääkis Saksing.

Palgaralli jätkub

Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul on üpris selge, et palgaralli tervikuna jätkub. „Karta on, et kasv jätkub. Seda näitavad ka rahandusministeeriumi ja Eesti Panga prognoosid, et palk kasvab edasi,“ märkis Seeder.

Tema sõnul näitavad palgaralli kestvust mitmed indikaatorid - näiteks kasvanud alampalk. Mõjutajaks on ka haridustöötajate ja meditsiinitöötajate palgakokkulepped.

Statistikaameti ülevaatest tuli ka välja, et Eesti keskmistes kuupalkades on suured käärid: skaala ühes otsas teenitakse veidi üle 600 euro, teises otsas keskmiselt 1900 eurot. Seederi sõnul on valitsuse töölaual mitmed maksumuudatused, mis võivad palgastatistikat muuta. „Kui madalapalgalistele hakkab rohkem raha kätte jääma, siis see leevendab palgasurvet. Kui see olukord leevendub, siis pole võib-olla ka tööandjal sellist ora kogu aeg palku tõsta,“ arvas Seeder.

Kõrgemapalgalistel kaob maksuvaba tulu ära, ja kuigi see summa on väike ja inimesed ehk seda ei tajugi, siis mingi mõju sel Seederi arvates võib olla. „Mis aga ei ole väga tore, et ostujõud on kasvanud aeglasemalt kui keskmine palk. See viitab sellele, et inflatsioon sööb palgakasvu ära. Palgakasv on natuke näiline,“ rääkis Seeder ja lisas, et see ei tule kasuks ka Eesti majandusele. „See on ju bluff, kui inimesed ei saa selle raha eest samavõrra rohkem tarbida,“ lisas ta.