Tume pilv e-sigaretiäri kohal

Tema sõnul on valitsus aluseks võtnud aegunud uuringu. Nimelt argumenteeritakse eelnõu seletuskirjas planeeritavat 0,2eurost aktsiisi teadustööga, mille alusel kehtestas Itaalia 2014. aastal e-vedelikele aktsiisimäära. Kui tolleaegsete n-ö pliiatsikujuliste e-sigarettide puhul võiski üks milligramm e-vedelikku vastata 5,6-le sigaretile, on praegu Kure sõnul pilt hoopis teine: e-sigarettide tehnoloogia on lihtsalt nõnda kiiresti arenenud. Varasemad versioonid kasutasid vähem ja kangema nikotiinisisaldusega vedelikku, uued aga rohkem ja toimeaine poolest hulga lahjemat vedelikku, kinnitas Kurg. „See ei vasta sellele reaalsusele, mida poed müüvad ja inimesed tarbivad,“ tõdes ta.

Ka e-sigarette müüva Nicorex Baltic OÜ juhatuse liikme Sven Kotke sõnul ei saa selget piiri maha tõmmata. „Inimesed kasutavad erinevaid seadmeid. Ma ei saa sulle öelda, et su auto võtab 10 liitrit sajale kilomeetrile, kui ma tegelikult ei teagi, mis mootor su autol on,“ möönis Kotke.

Ohud igal rindel

Riik loodab uute aktsiisidega teenida tuleval aastal ligikaudu 1,1 miljonit eurot tulu. „Kindlasti mitte!“ vastas Kurg küsimusele, et kas riik ka soovitud summani jõuab.

Aktsiisid tabavad e-sigareti turgu mitme hoobiga. „Kui aktsiis tuleb, muutub märksa ohutuma toote tõmbamine kallimaks tavalisest tubakast,“ tõdes Kurg, kelle sõnul on juba mõnel kasutajal e-sigareti tarbimine 2-4 korda kallim kui tavalise tubaka suitsetamine. „Inglise arstide hinnangul on e-sigaret 95% ohutum kui tavaline tubakas. Hinnangut toetab ka Inglismaa tervisearengu instituut,“ argumenteerib Kurg, kelle sõnul klassifitseeritakse saareriigis e-sigaretti harm reduction (tervisekahjusid vähendavaks – toim) tooteks. „See ei ole 100% kahjutu, kuid ta vähendab kahjusid,“ selgitas Kurg, lisades et kui riik nüüd aktsiisihaamriga lajatab, suunab ta vähemkindlustatud suitsetajad tubakatarbimise peale tagasi.

„Kuna e-sigaret on hinnatud vähemalt 95% ohutumaks alternatiiviks, peaks sellele kehtima ka 95% väiksem aktsiis. See peaks olema proportsioonis või vähemalt selle lähedal,“ leidis Kotke, kelle arvates on valitsuse eesmärk tekitada just tavalisele tubakale ebavõrdne konkurentsieelis, et mitte kaotada tubakaaktsiisi raha.

Maksu alla tahetakse Kure sõnul panna ka komponendid, millest e-sigareti vedelikku kokku segatakse – toidulisandid ja -maitsestajad, mis on vabalt saadaval jaekaubanduses. Praegu segab Kure sõnul vedelikku ise kokku 20-30% tarbijatest. „Nende osakaal suureneb ning komponente hakatakse ostma kas mujalt kaubandusest või hakkab keegi kuskil garaažis segama ja mustal turul müüma,“ selgitas Kurg võimalikke arenguid. Kure kinnitusel kasvksid plaanitava aktsiisi käikumineku korral baaskomponentide hinnad üle kümne korra. "Selline maksukoormus on ebanormaalne ja arusaamatu," sõnas liidu juht.

0,2eurone aktsiisimäär oleks kaks korda kõrgem kui praegu Lätis kehtiv. Samuti ei ole lõunanaabrid maksustanud vedeliku baaskomponente. Kurg näeb siin piiriülese kaubanduse tekkekohta.