"Kes ütles, et ettevõtjaid ei tohi usaldada?"

„Panditulumaks - milleks see? Vana valitsus oli selle poolest hea, et ei teinud midagi. Täna püütakse ettevõtluskeskkonnas iga hinna eest midagi teha. Tegemiste eeldus on see, et ettevõtjad ei ole seaduskuulekad ning hiilivad kohustustest eemale. Kes sellise mõtte peale tuli, et ettevõtjaid ei tohi usaldada?“ ei mõista Ando Jukk panditulumaksu mõtet.

Kaootiline ärikeskkond

Praegune valitsus kavandab maksumuudatuste paketti, mille hulgas on ka äriühingu regulaarsete kasumijaotiste maksustamine ja kasumi laenudena välja viimise piiramine (panditulumaks). Valitsuse tööplaanis on vähendada ettevõtte tulumaksu (14% senise 20% asemel) juriidilisele isikule regulaarselt makstavatelt dividendidelt ning tõkestada kasumi varjatud (laenudena) väljaviimist Eesti äriühingutest.

Prisma Peremarketi tegevjuhi Janne Lihavaineni sõnul panditulumaks nende ettevõtet ei mõjuta, sest nad on siin teenitud tulu hoopis edasi investeerinud. 

„Mulle tundub, et mõistlik maksukultuur ja maksukäitumine on Eestis kujunenud normiks ning maksudega skeemitamisi valdavalt ei esine. Oluline on aga aru saada, et ettevõtluskeskkond ei ole ainult maksukeskkond. Täna on ettevõtjatele takistavamaks teguriks näiteks tööjõupuudus,“ märkis Lihavainen.

Elisa juhatuse esimehe Sami Seppäneni sõnul pole nende ettevõtte eesmärgiks raha välja viimine, vaid Eestis uute investeerimisvõimaluste leidmine. "Seega on laenu andmise eesmärgiks emaettevõttele rahaliste vahendite efektiivne kasutus kuni sobilike investeerimisobjektide leidmiseni. Emaettevõttele antud laen on tähtajaline ning vastavalt laenugraafikule toimuvad regulaarsed intressi ja laenu põhiosa tagasimaksed Elisa Eestile," kommenteeris Seppänen.

Ekspert: laenude maksustamine muudab ärikeskkonda

Ernst & Young Baltic AS partner Ranno Tingas

Laenude maksustamine muudab kindlasti oluliselt ärikeskkonda, sest Euroopa Liidu tingimustes ei saa maksustada ainult välismaale antud laene, vaid sama tuleb teha riigis sees. Seega kasumi arvelt antud laenud samasse kontserni kuuluvatele äriühingutele (ülespoole ja ka teistele sama emaühingu tütarühingutele) muudaks vähem likviidsete äriühingute jaoks kontserni sees laenamise võimatuks või vähemalt ebamõistlikult kulukaks. Kui see idee areneb edasi, siis peavad kõik Eestis tegutsevad kontsernid üle vaatama oma toimimismudeli.

Lahenduseks võib olla äriühingute ühendamine või finantseerimistegevuse viimine välismaa tütarühingusse. Kui maksuamet suudab laenude panditulumaksu tasumist piisavalt kontrollida, siis kindlasti on sel laenuna kasumi väljaviimist vähendav mõju, kuid küsimus on, millise hinnaga. Kokkuvõttes soovitaksin kehtestada üsna arvestava miinimumsumma, millest väiksemad laenud, või ajaperioodi, millest lühemaks ajaks antud laenud oleks panditulumaksust välistatud. Seadusest ja kohtupraktikast tulenevalt on maksuametnikel ka täna võimalus maksustada laenuna varjatud kasumi väljaviimist, kuid selle tõendamine ja vaidlemine ei ole lihtne.

Äriühingu tulumaksu osas plaanitakse pakkuda präänikut ja piitsa, et aastate jooksul kogunenud dividendid võiksid minna väljamaksmisele ja riik saaks oma osa ehk tulumaksu. Kui vaadata tulumaksumäära alandamist 20%lt 14%le (kui räägime brutosummalt võetavast tulumaksust), siis sellest keegi ei kaota, kuigi füüsilisele isikule makstud dividendi maksustamine tulumaksuga 6% tekitab õiglusküsimusi ning ilmselt kiirendab veelgi varade liigutamist isikliku osaühingu omandisse.

Kui näiteks börsiettevõte maksab dividendi ja juriidilisest isikust investorina on laekuv dividend suurem ja füüsilisele isikule laekuv dividend väiksem (selle 6% suuruse täiendava tulumaksu tõttu), siis ilmselt suureneb osanike ja aktsionäride hulgas juriidiliste isikute osakaal veelgi. Rääkimata ühisrahastusest jms investeerimise valdkondadest, kus tegutsemisel on äriühingu vorm maksunduse seisukohalt kõige mõistlikum. Samas ilma selle täiendava 6% maksuta ilmselt äriühingu maksumäära langetamist ei tule ja seega on see poliitiline otsus, kellelt rohkem tulumaksu „koorida“.