Kohava: kui tehas Eestisse ei tule, on miljonid korstnasse kirjutatud

Rahastamises on kõik variandid veel lahtised. „Rahvusvaheline pankade konsortsium aitab kapitali kaasata, tuleb kaasata ka strateegiline investor ja kui jääb raha puudu, siis kaasata ka finantsiline investor,“ selgitas Polli.

Tema sõnul oleks projekti õnnestumise korral tegemist läbi aegade suurima tööstusinvesteeringuga, tootmismaht oleks kuni 700 000 tonni tselluloosi või muid tooteid aastas. „Eesti rohelise energia tootmine kasvaks 34–45%. Eesti eksport kasvaks 250–350 miljonit eurot ja SKP kasvaks 1,1–1,4%. Lisaks luuakse 700–900 uut töökohta nii tehases kui ka tehast teenindavas sektoris,“ rääkis Kohava.

Tselluloositurg kasvab Kohava sõnul kiiresti. „Ajalehepaberi ja reklaampaberi maht on vähenenud, hügieentarvete ja papi ja kartongi maht aga kasvab kiiresti. Vedur sellele on e-kaubandus ja postipakkide saatmine üle maailma,“ seletas Kohava. Polli lisas, et teine oluline väljund tselluloositurul on tekstiilitööstus. „Keemiline tselluloos läheb tekstiilitööstusesse, mis töötleb sellest viskoosi. Meie otsime vahendeid, kuidas sisendada ka neile turgudele,“ rääkis Polli.

Kui 2017.–2019. aastal tehakse uuringuid ja selgitatakse välja projekti võimalikkus Eestis, siis investeerimisotsus peaks kõige varasemalt tulema aastal 2019. Tehas võiks kõige varasemalt käivituda aastal 2022.

„Praegused investorid panevad projekti sisse enda raha, et uurida projekti võimalikkust. Kui selgub, et tehast pole võimalik Eestisse ikka teha, siis nad kirjutavad selle raha – mitmed miljonid kolme aasta jooksul   korstnasse, “ märkis Kohava. 

Kui eestlased tehast ei taha, kaalutakse Lätit

Esimene eelistus oleks miljardiinvesteering teha Eestis, kuid kui siin projekt ei õnnestu, mängitakse Margus Kohava sõnul mõttega teha see Lätti.

Küsimustele vastab Margus Kohava.