Viisemann: kas ostame majanduskasvu võlaga?

"Oleks soodne ja meie riigis lausa revolutsiooniline lähenemine, kui kõigepealt kasutataks ära kohalikud ressursid. Milleks maksta intresse välisinvestoritele, kui kohalikud pangad ja pensionifondid peavad ise peale maksma, et hoida raha Euroopa Keskpangas?" kirjutas Viisemann oma viimases pensionifondide turuülevaates, kus võttis teemaks ka Eesti riigi kavatsuse laenu võtta. 

Viisemanni sõnul on tema tiim teinud viimasel ajal tööd peamiselt investeerimisvõimaluste otsimisel Eestis, Lätis ja Leedus, kuna piirkonna keskmisest väiksem võlakoorem tähendab ka väiksemat riski. "Ma küll kahtlustan, et meiegi poliitikutel võib olla kiusatus osta majanduskasvu kasvava võlaga, kuid meil on veel mõnevõrra ruumi tasemeni, kus võlg muutub pidurdavaks," märkis pankur.

Ta lisas, et loodab väga, et enne, kui minnakse rahvusvahelistelt turgudelt raha laenama, mõeldakse hästi läbi, kuhu investeerida ja mille peale kulutada, et investeering toodaks meile ikka tulu, mitte pidevat kulu.

Jüri Ratase juhitav uus valitsus otsustas, et tuleb riiklik investeerimisprogamm, milleks võetakse ilmselt ka laenu. Investeeritakse 315 miljonit eurot 3 aasta jooksul: infrastruktuuri, elamumajandusse ja riigikaitsesse. Investeeringute rahaga ei kata riik jooksvaid kulutusi, väitsid uue koalitsiooni moodustajad.