Eesti suurimat haiglat juhib endine kapokas

Värvika karjääriga Peedu on töötanud nii kaitsepolitseiametis, maksuametis kui rahandusministeeriumis. Viimased neli aastat rööbiti ka PERHi nõukogu liige olnud Agris Peedu kinnitas, et suvel lahkuma pidanud PERHi eelmine juht Tõnis Allik tegi head tööd ja PERH on hästi juhitud haigla. “Minul on väga hea meel minna tugevasse üksusesse tööle,” kirjeldas Agris Peedu.

Visioon, mille ta suvel PERHi nõukogule juhatuse esimeheks kandideerides esitas ja mille nõukogu heaks kiitis, sisaldab haigla arengu seisukohast olulisi teemasid. “Tegeleda tuleb nii ravi rahastamise kui ka meditsiinitöötajate palgateemaga. Samuti tuleb otsuseid vastu võtta kinnisvara asjus – PERH peab oma laenukoormust suurendama, kui soovib investeeringuid teha, olgu siis uude psühhiaatriakliinikusse või verekeskusesse,” kinnitas Peedu.

Üks võimalus lisavahendeid saada on rahvusvahelistelt pankadelt, kui projektid on põhjendatud ja regionaalhaigla rahavoog piisav.

“Kõik töötajad – hooldajad, meditsiiniõed, arstid, administratsioon - peavad tunnetama, et on osa PERHist ja igaühe tegevus mõjutab seda, kuidas patsiendid, teised haiglad, poliitikud, sotsiaalministeerium ja laiem avalikkus PERHi tunnetab. Juht saabki seda mõjutada just niimoodi, et kiidab, kui on väga head tööd tehtud,” selgitas Peedu. Kiituse eest aga poest leiba ei osta ning üks PERHi vastse juhi rollidest on ka meditsiinitöötajate palgatõusu eest seismine. Haigekassa on lubanud meedikutele viieprotsendilist palgatõusu, meedikud aga tahaksid kaks korda rohkem.

Peedu möönis, et kui noor arst tööle hakkab, peab tema palk olema kohe piisavalt motiveeriv, et ta ei peaks Soomes arstina leiba teenima või ravimitööstusesse minema. “Ma ei tahaks protsentidesse minna, kuid ütlen, et enda palga ja oma seisukohtade eest tuleb seista,” jättis Agris Peedu konkreetsetest numbritest rääkimata, kuid lisas, et tuleb endale aru anda, et haigekassa võimekusel on piirid.

Tervishoidu tuleb tema sõnul natuke raha juurde sellest, et järgmistel aastatel paraneb prognoosi kohaselt sotsiaalmaksu laekumine.

Samuti tuleb meditsiinis pidevalt turule uusi ravimeid, ravimetoodikaid, tehnoloogiaid ehk kogu aeg toimub innovatsioon. “See tähendab, et me peame vaatama sügavamalt sisse meditsiiniasutuste töökorraldusse,” selgitas Peedu ning tõi võrdluseks riigisektori, kus on viimastel aastatel seoses finantsarvestuse efektiivistamisega ära kaotatud 30% raamatupidajate ametikohtadest. “Oleme protsesse standardiseerinud, üle läinud ühisele majandustarkvarale ja see tähendab, et saame teatud ametikohtade arvu vähendada. Paralleelset peame aga kasvatama IT-spetsialistide arvu. Kõik see tuleb üle vaadata ka meditsiinivaldkonnas: võib-olla on sealsed arengud toonud kaasa vajaduse vähendada teatud spetsialiste, aga teiste arvu tõsta,” arutles Agris Peedu muudatuste vajalikkuse üle.

Kuid kindlasti ei aita tema sõnul meditsiinivaldkonna rahavajaduse rahuldamiseks ainult sisemistest muudatustest ja sotsiaalmaksu laekumise oodatavast kasvust. Peedu meelest on oluline suurest rahavajadusest rääkides täpselt välja selgitada, kui suurtest summadest me pikas perspektiivis räägime. “Neid küsimusi on väga vähe tõstatatud ja vastuseid on veel vähem,” nentis Agris Peedu.

Ettepanek, millest oli raske keelduda

Kui Agris Peedu pidi tänavu suvel PERHi nõukogu liikmena arutama suurhaigla juhatuse esimehe Tõnis Alliku ümber lahvatanud skandaali, ei olnud tal mõtteski, et varsti seisab ta uuesti PERHi nõukogu ees ning juba hoopis teistsuguses rollis.

“Kui jõudsime Tõnis Allikuga kokkuleppele, et PERHile on kõige parem, kui ta esitab lahkumisavalduse, siis oli minu järgmine mõte, et varsti istun taas siin laua taga ja valin PERHile uut juhatuse esimeest. Mul ei olnud mingit plaani ise kandideerida,” meenutas Peedu tänavusuviseid sündmusi. Siis aga võtsid temaga ühendust paar PERHi meditsiinitöötajat, kes tegid ettepaneku juhatuse esimeheks kandideerida. “Tänasin neid tunnustuse eest, et mind on tähele pandud ja lubasin mõelda. Edaspidi rääkisin nendega veel kord asjad läbi, samuti oma lähedastega ning siis hakkas mõte idanema, et võiksin kandideerida,” rääkis ta karjäärimuudatusele eelnenud mõtetest.

15 kandidaadi seast nõukogu konsensusliku otsusega PERHi juhatuse esimeheks valitud 35aastane Agris Peedu on hariduselt jurist ning lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.

Kas tema arvates peaks organisatsiooni juht olema ühtlasi ka valdkonna spetsialist ehk kas haiglat peaks juhtima arst või saab hakkama ka ärijuht?

“Vastus võib olla mõlemas suunas, sõltuvalt sellest, mida organisatsioon parajasti vajab. Regionaalhaiglas töötab peaaegu 4000 inimest, neist umbes 500 on arstid, lisaks veel õed. Üks juhatuse liikmetest on ülemarst. Nii et meditsiinilist kapatsiteeti on väga palju ja arvan, et ärijuhist on rohkem kasu kui kahju,” selgitas Peedu. Ka eelmine juht Tõnis Allik ei olnud meditsiinivaldkonna esindaja, vaid majandusharidusega inimene.

“Nõukogu oli haigla juhtimisega rahul, järelikult tõestas Tõnis Allik, et see annab positiivset efekti, kui haiglat juhib meditsiinivaldkonna väline inimene,” leidis Peedu.

Kogu oma töise elu avalikus sektoris ametis olnud Peedu mainib põhjusena lihtsa asjaolu: “Olen riigi patrioot. Tahan riiki arendada ja siin on olulisi asju, mida teha. Mulle on küll tehtud ettepanekuid minna advokaadibüroosse või mõne ettevõtte juriidilist osakonda juhtima, aga avaliku sektori pakkumised on seni põnevamad olnud,” põhjendas ta.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktoriõppes 2009. aastal alustanud PERHi juht möönab, et doktorantuuri lõpetamine on tal küll kindlalt plaanis, kuid PERHis töötamise ajal pole see paraku võimalik.