Tulevase valitsusliidu lauale maandub paras pähkel

Tervishoiutöötajate uus kollektiivlepe on riikliku lepitaja kt Henn Pärna sõnul põhimõtteliselt koos ja ka haigekassa on arstide-õdede uute palganumbritega arvestanud. Puudu on veel valitsuse heakskiit kasvavale kuluallikale.

Henn Pärn läbirääkimise detaile protsessi kestel avama ei soostunud, kuid kinnitas, et töö käib. “Esimest korda minu lepitamise ajaloos on nii, et kõik osapooled töötavad ühise eesmärgi nimel. See tähendab töötajad, tööandjad, ministeerium, haigekassa,” tõi Pärn esile. “Ma ei tea ainult mida rahandusminister, peaminister ja riigikogu teevad.”

Tervishoiutöötajate esinduse üks liige, õdede liidu juht Anneli Kannus lisas, et nende praeguse delegatsiooni liikmed pole varem palgaläbirääkimise protsessis osalenud. “Täna moodustavad töötajate esindajad kohe kindlasti ühtse meeskonna,” ütles Kannus ja lisas, et ühised ootused on eelkõige seotud vabariigi valitsuse otsusega, kuidas tagada inimestele vajalik tervishoiuteenus.

“Haigekassa niinimetatud reservi kasutamine täna on hädavajalik, kuid see pole jätkusuutlik lahendus,” jätkas liidu juht. “Praegu muretseme me patsientide pärast, tervete terveks jäämise võimaluste ning seejärel ka meie liikmete töökoormuse pärast. Ja hetkel püsib veel lootus, et reaalseid lahendusi püütakse leida,” sõnas Anneli Kannus.

Mida öelda, kui raha ei ole?

Henn Pärna sõnul korraldab ta ümarlaua, kus arutatakse, mida teha olukorras, kus tuleval aastal jääb rahapuudusel Eestis katmata 200 000 haigusjuhtu. “Arutame näiteks, mida peavad meditsiinitöötajad vastama, kui seda raha ei ole, kohti ei ole. Vaatame ka, mida haigekassa, ministeerium ja riigikogu esindajad selle kohta ütlevad,” avas Pärn. ”See on praegu põhiküsimus, sest suures plaanis on kollektiivlepe olemas, aga selle saab käivitada ainult tingimusel, et ei vähendata praegust ületöö koefitsienti,” lisas ta, et arstiabi kättesaadavust puudutav on ennekõike poliitiline küsimus.

“Isegi rikkad riigid ei suuda seda 100% tagada, aga me peaksime rahvale püüdma siiski selgitada, milliste haigusjuhtumite puhul on ootamisel nulltolerants ja mis peavad jääma kohe kättesaadavaks, näiteks vähktõve või nakkushaiguste ravi,” rääkis Pärn. “See peab aga olema ühiskondlik kokkulepe,” rõhutas lepitaja.

Palganumbrites ja töötingimustes osapooltel lepitaja sõnul suuri lahkarvamusi enam ei ole. “Töönormide või -standardite osas jõutakse, ma arvan, kokkuleppele,” ütles Pärn. “Jõukohased palganumbrid on minu poolt välja pakutud ja see on saavutatav,” hindas lepitaja.