"Riik ei taha Eestisse investeeringuid"

Riigi suhtumist sektorisse näitab tema sõnul näiteks see, et paari nädalaga lepiti kokku maksukoormuste tõus. „Riik peab mõistma, et keskkonda ei saa jooksu pealt muuta,“ ütles Kirjanen. Edu toovad tema sõnul pikaajalised investeeringud. Ka Graanul Investi numbreid on kõrgustesse kergitanud just pikaajalised investeeringud. „Ikka kirjutatakse, et Graanul Invest kasvab mühinal – käive, kasum, tootlikkus aina kerkivad. Tõsi, nii see on. Kuid kasvud ei ole tulnud iseenesest ja juhuslikult,“ rääkis ta. Graanul Invest on viimastel aastatel kokku ostnud mitu tehast ja ettevõtet, sh Läti suurima pelletitootja Latgrani. Rohkeid investeeringuid on Kirjaneni sõnul soodustanud madalad intressid.

Konverentsil Kirjaneni esinemist kuulanud majandusminister Kristel Michal kommenteeris, et riik on valmis tselluloositehaseid Eestisse meelitama, kui nende tootlikkus on sektori keskmisest kõrgem. "Kui Kirjanenil on kindlamad plaanid ja ettepanekud olemas, siis räägime neist," ütles Michal.

Areng tuleb targalt mõeldes

Lisaks elektriseadusest tulenevale ebakindlusele on Graanul Investi üks suurem väljakutse järgmisel aastal kütuseturu madalad hinnad. Kirjanenil puudub kindlustunne, mis kütuseturu hindadest saab, kuna analüütikud räägivad erinevat juttu. „Analüütikute seisukohtadel on ühine vaid see, et pikas perspektiivis on need seisukohad kõik valeks osutunud,“ ütles ta.

Samuti on vaja selleks, et jõuda majandustegevuses järgmisele tasandile, vaja paika panna suunad, kuidas viia Tallinna Tehnikaülikool maailma viie parima kooli sekka, ütles Kirjanen. Nimelt on tööstuse arenguks vaja maailmatasemel tehnikaülikooli ja tugevat erialahariduse süsteemi. Kirjanen leiab, et tuleks otsida meeskonda, kes suudaks Tallinna Tehnikaülikooli tipptasemele viia.

Kirjaneni ütlust mööda on tarvis, et ettevõtjad hoiaksid oma töötajaid, kuna vastasel juhul ei panusta töötajad ettevõttesse nii palju kui neil potentsiaali on. „Ühest inimesest sõltub väga palju,“ ütles ta. Tema sõnul pole ettevõtjatel mõtet ennast petta mõttega, et alla tuhande euro kuus on võimalik endale pikaajaliselt töötajaid palgata. „Selle palgaga ju ei elata ära,“ ütles ta. „Kui on valida, kas tuua 500 euro eest töötajaid Ukrainast või tuua eestlasi Soomest tagasi ja maksta neile suuremat palka, siis usun, et teine variant on mõistlikum,“ ütles ta.

Graanul Investi keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses pooles oli 1694 eurot ja Kirjaneni sõnul tõuseb see järgmisel aastalgi.

Lähiaastatel peaks valmis saama Graanul Investi esimesed energiainvesteeringud Euroopas. „Sellest saab meie jaoks väga suur kogemus,“ ütles ta. Kui investeeringud õnnestuvad, on Kirjaneni sõnul Graanul Investil potentsiaali kasutada kogemust edasi ja vaadata eelkõige suurte ja taastuval kütusel töötavate energialahenduste ehitamise poole Lääne-Euroopas. 2017-2018 aastate investeerimistsükli lõppedes on Graanul Invest Kirjaneni sõnul kasvanud tugeva rahavoo ja Lääne-Euroopa ehituskogemusega vertikaalselt integreeritud energiaettevõtteks. „See avab palju võimalusi,“ ütles ta.