Valitsuses võib tulla remont

Mitmed allikad märkisid Äripäevale Estonia kontserdisaalis, et vaadates inimeste eelistuste paljusust presidendikandidaatide osas, võib eeldada, et poliitmaastikul ja võib-olla ka seeläbi valitsuses on oodata muudatusi.

Keskerakonna kandidaadi Mailis Repsi sõnul on poliitikas juba täna palju muutunud, kui vaadata kas või näiteks valijate meelsust ja seda, et kui suure toetuse said Jõks või ka Kaljurand, siis enamus ootab teistsugust poliitikat. “Ja ega ka minu taga ei ole kõik Keskerakonna liikmed ju. Kui vaadata neid toetajate erinevusi ja ka Reformierakonna sisest võitlust - sel kindlasti on omad tagajärjed. Kindlasti tuleb Reformierakonna sees teatud võimu ümberjagamine. Ja on palju signaale ka selles osas, et praegune koalitsioon on oma aja ära elanud,” märkis Reps.

Seda, kas Keskerakonnal võiks tulevikus olla kohta ka valitsuskoalitsiooni laua taga, Reps öelda ei osanud. Ta lisas Estonias enne teist hääletusvooru, et isegi kui Siim Kallas peaks presidendiks saama, siis ta ei usu, et Kallasel on Reformierakonnas nii palju mõjujõudu, et Taavi Rõivase poliitikat muuta. “Ma usun, et erakonnas tuleb tõsine vaidlus nn vana erakonna ja noorte erakonna vahel – see on palju suurema mõjuga kui Kallas eraldi,” märkis Reps.

Mailis Reps lisas, et kui esimesel nädalal erakonnad ühiskandidaati leida ei suuda, siis on selge, et kõik hakkavad jälle omi kandidaate pakkuma ja ring algab otsast peale. Lisaks juba valimistel kandideerinud isikutele on välja hüütud nimedeks näiteks Jüri Luik, Heinz Valk, Ülle Madise ja Indrek Neivelt. Riigikogu peab suutma uue presidendi ära valida 14 päeva jooksul. 

 

Tagasivaade. Mis juhtus laupäeval Estonias?

President jäi mitmete allikate sõnul laupäeval valimata poliitiliste mahhinatsioonide ning osa valijate argpükslikkuse tõttu. Uute valimiste suhtes riigikogus ei olda sugugi kindlamalt meelestatud.

Laupäeva hommikul oli Estonia kontserdisaal ärevuses. Need, kes kohapeal ei viibinud, olid ärevuses telerite ees. Kogu Eesti ootas ja lootis, et valitakse uus president.

Pärast esimest vooru oli aga üllatus suur, kui välja langes Marina Kaljurand ja edasi pääses Allar Jõks. Marina Kaljurand oli pärast esimest vooru ajakirjanike piiramisrõngas ning küsimustele konkreetseid vastuseid ei jaganud. Kaljurand soovitas valijameestele peale esimest vooru, et nad käituksid vastavalt oma südametunnistusele. “Kui te lähete täna koju, siis te teate, et olete teinud parima valiku ja Eesti saab parima presidendi,” märkis Kaljurand. Ta kinnitas, et ei kahetse, et otsustas kandideerida. “Ma ei kahetse mitte sekunditki, et otsustasin kandideerida,” märkis Kaljurand.  Ta ei soovinud kommenteerida seda, mida ta edasi teeb siis, kui valimised peaksid edasi riigikokku minema.

Politoloog Tõnis Saarts nentis pärast esimest vooru, et Allar Jõksi edu oli kõigile suureks üllatuseks. Samas tõdes Saarts, et praegu on suurem tõenäosus täna president ära valida Jõksi ja Kallase vahel, kui see oleks olnud Kaljuranna ja Kallase vahel valides.

Reps: Jõksil polnud poliitilisi juhtmeid küljes

Esimesest voorust välja langenud Mailis Repsi sõnul tal enda väljajäämise pärast erilisi emotsioone ei ole. “Mitte mingeid emotsioone ei ole.  On olnud ratsionaalsed arvutused, üllatused ja kohtumised. Emotsioonid tulevad öösel,” lausus Reps laupäeval.

Ta märkis, et lisaks Jõksi edule üllatas teda ka see, et Siim Kallas edastas Marina Kaljuranda. “Ka üksikutes inimestes pettumine. Valijamehed olid ju esimeses voorus selgelt ühele või teisele poole ära paigutunud,” märkis Reps.  “Siim Kallasel oli veidi rohkem toetust, kui oli oodata, ja minul läks veidi rohkem hääli kaduma, kui oli oodata,” nentis Reps.

Jõksi edu fenomeniks peab Reps seda, et ta oli ainuke, kel polnud selgeid poliitilisi juhtmeid küljes. “Kuid peab ütlema, et Allar arenes selle kampaania jooksul ka palju! Viimane debatt oli tal väga hea,” tunnustas Reps konkurenti.

Reformierakond oli Repsi sõnul presidendikampaania ajal kõige vähem ühte hoidev erakond – see võis osaliselt neile ka saatuslikuks saada. “Ma usun, et selle mõju tuleb välja teises hääletusvoorus hääli kokku lugedes,” märkis Reps.

Pihtas põhjas – teine voor kukkus läbi

Reformierakondlane ja värske välisminister Jürgen Ligi seisis pärast teist hääletusvooru nõutud näoga seina ääres. “Jama on!” vastas Ligi küsimusele, mis seal teises hääletusvoorus juhtus.

“Valijamehed tegid halva valiku. See on see jutt, et kuskil peab alati mingi alternatiiv olema. Ilmselgelt ei sobinud ka end mitteerakondliku kandidaadina defineerinud kandidaat enam,” märkis Ligi tusaselt. Tema sõnul on presidendi institutsiooni loogikale vastu see, et igaüks pressib oma kandidaati. Aga nii kõik just läkski. 

Ligi sõnul pole Reformierakonnale tegelikult vaja oma kandidaati. “Meil oli endal kaks head kandidaati – polnud mõtet loobuda ju neist, kellele oli üle poolte toetus. Küsisime ka teistelt, keda neist toetate, kuid igaüks käis välja oma ja siis lõpuks läkski nii, et oma asja ajamisega saavutati nulltulemus,” nentis Ligi mornilt. 

Tema sõnul tuleb vaadata nende otsa, kes surusid neid kandidaate, kellel polnud avalikkuse toetust. “Jõks on üks neist – nii jõuliselt minna tema taha lihtsalt vastandumise mõttes!?”

Mart Helme hinnangul võisid osad Siim Kallase hääled teises voorus minna kaduma Marina Kaljuranna toetajate käe läbi. “Eks võib-olla maksid kätte Marina Kaljuranna toetajad. Oma rolli mängis Keskerakonna siselõhe – lahknevus Savisaare toetajate vahel, kes andsid oma hääli Kallasele ja need siis, kes toetasid Mailis Repsi ja Kallasele häält ei andnud," analüüsis Helme valimiste ebaõnnastumise põhjuseid.