Riigikohus rahuldas Halinga võlausaldajate kaebuse

Vältida tuleb väljapressimisvõimalust

„Praegune tegelik elu erineb toonasest lahendist. Kui üritada võlausaldajate nõudeid ümber kujundada selles määruses juhindatu alusel, võib edukaid saneerimismenetlusi jääda veelgi vähemaks, kui neid on seni. Pahausklikel võlausaldajatel tekib täiendav väljapressimise võimalus,“ ütles Toomere.

Ta selgitas, et koostatud saneerimiskava ei saa enam muuta ja selles ette nähtud rahuldamismäärad võlausaldajate nõuetele arvutati välja kõikidele võlausaldajatele võimalikult proportsionaalselt.

Riigikohtu 14. septembri määrus võib viia olukorrani, kus ligi 75% võlausaldajate tahe asendatakse 15% võlausaldajate tahtega ja see oleks tõesti päris üllatav.“

„Minu hinnangul on see võlausaldajate nõuete ümberkujundamisele kõige õiglasem lähenemine. See, et pandiga tagatud võlausaldaja saabki tagasi rohkem raha kui pandiga tagamata võlausaldaja, ongi paratamatu reaalsus ja pole kellegi õiguste rikkumine. Kõikide võlausaldajate nõuete rahuldamismäärad on välja arvutatud täpselt ühe ja sama valemi järgi. Seega vastuolu tegelikult ei olnud,“ lausus ta.

Ka ringkonnakohus märkis oma selle aasta 18. jaanuari otsuses, et peamiselt vaidlustavad võlausaldajad oma kaebuses SEB kui suurima võlausaldaja nõude ümberkujundamist ja tema hääletamisõigust, pannes kahtluse alla, kas võlausaldajaid koheldi saneerimiskava vastuvõtmisel võrdselt.

Ringkonnakohus leidis, et saneerimismenetlus on võlgnikukeskne ning suunatud eelkõige majanduskäibe kaitsele, mistõttu võivadki võlausaldaja huvid olla ettevõtja huvidest veidi vähem olulised.

Emotsionaalne protsess