Ümbrikupalk pressib peale

Kuigi CV Keskuse küsitluse tulemuste järgi on täiesti mustalt töötasu saajate arv langenud viimase seitsme aasta madalaimale tasemele, pole probleem sugugi kadumas. Cargobusi tegevjuhi Kadri Johansoni sõnul on ümbrikupalga maksmine praeguse tööturu üks suurimaid probleeme. „Murelikuks teeb üha enam leviv suhtumine, et maksud on lollide ja orjade jaoks,“ ütles ta. Ümbrikupalga vastuvõtjad on tema veendumuse kohaselt rohkem meesterahvad ja levinuim on skeem, kus osa palgast makstakse ametlikult ja osa sularahas. „Mõni ütleb selle südametäiega välja, mõni annab viisakamalt aimu, et „optimeerib“ oma maksud miinimumi,“ lisas Johanson. Ta nimetab ümbrikupalka soosivat hoiakut omariigivihaks, sest süüdlasteks nimetatakse riigijuhte ja kogu riigiaparaati, kuid samal ajal kahjustatakse ise maksude vältimisega riigi toimimist.

Johanson märkis, et suur osa inimesi ei taju, milliseid riigiteenuseid nad tarbivad ja mida maksude eest vastu saavad. „Pokemonide püüdmise asemel peaks massidesse jõudma äpp, mis näitab reaalajas kõiki riigiteenuseid ja annab teada, mis ja millal on maksumaksja rahaga tehtud,“ ütles ta. Tema sõnul on ajuvaba ka see, et riik valib hangetel odavaima pakkuja, kuigi odavaim pakkuja on tõenäoliselt ümbrikupalga maksja. „Pakiveo ja kullerteenuse valdkonnas on kulud üsna läbipaistvad, mäng käib senditäpsusega ja kui pakkumuste vahe on enam kui kahekordne, siis ei pea olema Sherlock Holmes, et maetud koer välja nuusutada,“ ütles ta.

Johansoni sõnul teeb maksuamet küll head tööd, kuid peamiselt kontrollitakse korralikke ettevõtteid ja varimajanduseni küüned ei ulatu. „Vaid keelan-käsen-poon-ja-lasen meetodi ning maksuametnikega imesid ei tee,“ ütles ta ja lisas, et iga ülekannet ja sularaha liikumise ei ole realistlik jälgida. Johansoni sõnul tuleks läheneda hoopis kaugemalt, näiteks sellest, et kõrged tööjõumaksud asendataks tarbimismaksudega. „Nii vabaneksime ka ühest suurest majanduskasvu takistusest,“ ütles ta.