Missugust presidenti me tahame?

Tauri Alasinvestor ja rahablogija "President peaks olema visiooni ja missioonitundega erapooletu funktsionäär, kes suudab poliitilises kriisis riiki uuele kursile aidata ning õitsenguperioodil manitseda riske juhtima eesmärgiga kasutada kriisi Eesti jaoks edukalt ära. President peab olema võimeline lööma rusikaga lauale ja suunama Eesti rahvast oma tuleviku suhtes kriitiliselt mõtlema. President peab olema innovatiivse mõtteviisiga, kes oskab Eesti toodetest ja teenustest välismaailmale südantmurdvalt rääkida. President peab oskama viidata riigis valitsevatele kitsaskohtadele ja teha kõik endast oleneva, et kodus (ehk Eesti Vabariigis) oleksid asjad korras. Me ei saa kutsuda välist kapitali ega oskuslikku tööjõudu Eestisse enne, kui oleme suutnud bürokraatiat vähendada ja loovamalt mõtlema hakata. President peab olema julge. Vigu ei tohi karta teha, karta tuleb vähest oskust tehtud vigadest õppida."

Riin Savikaupmeeste liidu juht "Mina näen Eesti presidendil kahte olulist rolli – olla Eesti esindaja rahvusvahelisel areenil ning siduda Eesti rahvast ja ühiskonda. Arvestades praegust geopoliitilist olukorda võiks presidendil olla tugev välissuhete taust, ta peaks olema väärikas ja väga hea suhtleja." 

Jüri AdamsVabaerakonna ridadesse kuuluv poliitik "Ei oska ette näha, et lähemate aastate jooksu peaks tekkima selliseid välispoliitilisi ülesandeid, millega ei saaks hakkama valitsused ja nende välisministrid. Ei ole möödapääsematut vajadust välisministri „vanema venna“ järele. Seega: vajame pigem „sisemaise“ kui „välismaise“ tegevusvaldkonnaga riigipead. Kahjuks aga on meie poliitilises mõttes ja ajakirjanduslikus tähelepanus hakanud domineerima rutiinne „välisministeeriumlik“ kramp ja kandideerimise huvi näitavad üles välisministrid, saadikud, või ka muul viisil välispoliitika valdkonnas tegutsenud inimesed. Nende üsna ühtemoodi tunnuseks on see, et nende teadmised Eesti ühiskonnas toimuvast on vähesed või puuduvad hoopis."

Maarja Lõhmusajakirjandusõppejõud "Pean kõige olulisemaks, et president pühenduks ühiskonna ja ühishuvide eest seismisele ning et tema sarm ja loomulik karisma oleksid sellised, millega inimlikult võib ära võluda nii vanad kui uued võimukoridorides liikujad. Juhan Peegli väljend „Ajakirjanik sa võid olla, aga inimene pead olema“ käib ka presidendi kohta." 

Tõnis Saartspolitoloog "Rahvusvaheline olukord nõuab kindlasti presidenti, kellel on märkimisväärne välispoliitiline kogemus ja sidemed. Samas, siseriiklikult eeldatakse presidendilt seda, et ta oleks rohkem „näoga rahva poole“ ning mitte nii võõrandunud ja elitaarne, kui oli seda eelmine riigipea. Väga vähesed esitatud kandidaatidest suudavad mõlemat rolli välja kanda, kui üldse."

Kersti KrachtEVEA juht "On oluline, et Eesti president suudaks olla riigisiseselt nii erinevate poliitiliste jõudude hea tasakaalustaja kui ka riigi visiooni kandja ja kindlasti rahvusvahelise autoriteediga isiksus."

Mait Paltskaubandus-tööstuskoja juht"Presidendi ülesanded on ära toodud põhiseaduses ning eelkõige sellest tuleks valikute puhul ka lähtuda. Selle rolli sisuline ja väga kõrgel tasemel täitmine on väikese riigi jaoks äärmiselt oluline. Olulisem, kui enamasti arvame. Presidendi rolli pisendamine ei ole kuidagi põhjendatud, kuigi sageli kiputakse seda tegema."

Daniel Vaariksuhtekorraldaja "Praegu on kõige tähtsam hoopis see, kuidas presidenti valitakse, mitte see, milline on presidendi isik. Praeguses ebakindlas olukorras on suurtel erakondadel igaühel mõni hirm, mis on seotud presidendivalimistega valijameeste kogus, ning seetõttu on nad valmis ka tegema koostööd, et saada parlamendis valitud president, kes on neile vähemalt tuntud ja kellest ei ole oodata liigseid üllatusi. Kõige vähem üllatusi pakuks ilmselt Eiki Nestor, kuid ma usun, et erakonnad oleksid valmis leppima ka Siim Kallasega. Mõlemad kandidaadid on ilmselt presidendina valmis koostööd tegema kõigi suurte poliitiliste jõududega Eestis."

Äripäev küsis ligi kahesaja ühiskonnategelase ja saja ettevõtte juhi eelistust presidendivalimistel. Vastukaja oli äärmiselt aktiivne. Põhjalikumaid seisukohti saate lugeda Äripäeva arvamusrubriigist alates selle nädala kolmapäevast, küsitluse materjale ilmub veel esmaspäevani.