Vargus maksuameti koduõuel

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Eilike Pruul selgitas, et raamatupidaja vargus tuli päevavalgele tänu ühele kannatajale, kes pöördus maksu- ja tolliameti poole, kuna avastas kahju tekkimise oma pangakonto ülekandeid kontrollides.

EMTA soovitas ettevõttel kohe politseile kuriteoteade teha. Infot kontrollides ilmnes kiiresti, et omastatud summa ja kannatada saanud ettevõtete hulk on oluliselt suurem.

Prokuratuuri andmeil oli ühtekokku kannatajateks 20 ettevõtet. Suurimat kahju kandis ettevõte, kellelt omastati ligi 580 000 eurot, väikseim kannatanule põhjustatud kahju oli 575 eurot.

Vanemprokurör Maria Entsiku sõnul muutis ettevõtete jaoks pettuse avastamise keeruliseks see, et raamatupidaja võltsis ettemaksukontode saldosid ning tavaolukorras ei tulda lihtsalt selle peale, kontrollida EMTA arveldusarvele tehtud pangaülekannete viitenumbrite õigsust.

Hetkel on kriminaalmenetlus veel algusjärgus, kuid raamatupidaja on vahi alla võetud uute kuritegude ärahoidmiseks. Pangaväljavõtetelt ilmneb, et enamiku omastatud rahast on kuriteos kahtlustatav kulutanud hasartmängudele ning igapäevastele väljaminekutele, mistõttu on kannatanutel väga väike lootus oma vara tagasi saada.

Sarnaseid juhtumeid on olnud ka varem. Näiteks kirjutas Äripäev märtsis artiklis „Raamatupidaja praak tõi firmale kustutamise hoiatuse“, kuidas ühe mööblifirma raamatupidaja laskis kanda käibemaksutagastuse summad osaliselt endaga seotud juriidiliste isikute arvele.

Süsteemi viga

2015. aasta mõjukaimaks finantsjuhiks valitud Marilin Heina ärgitas antud juhtum sõna võtma. Heina sõnul on riik mõnevõrra ise sellises kelmuses osaline, kuna ei kontrolli raha ülekandja isiku ja maksumaksja viitenumbri vastavust. "Maksuamet on ise sellest huvitatud, et ühed isikud saaksid teiste isikute maksusid maksta. Igasugused tasaarveldused on segadust tekitavad ja kindlasti mitte läbipaistvad," nentis Hein. Ta esitas küsimuse, kas suur riiklik süsteem, nagu seda on maksuameti arveldussüsteem, peaks sellist läbipaistmatust ka toetama. „Mulle tundub see sisekontrollimeetmete nõrkusena,“ hindas ta. Hein märkis, et võlgu võiks maksta võlgnikud ise.