Yana Toom: signaal rahulolematusest Euroopa Liiduga

„See on väga selge signaal, et Euroopa Liiduga ei olda rahul ning seda mitte ainult Suurbritannias, vaid ka mujal,“ sõnas Toom. „Näiteks minu tellitud Saar Polli uuringu kohaselt arvasid kuu aega tagasi 56 protsenti Eesti elanikest, et Euroopa Liit laguneb või pigem laguneb lähima 5-10 aasta jooksul – ma usun, et Brexitiga niimoodi arvavate inimeste read täienesid,“ rääkis ta.

Saadiku sõnul pole britid kunagi hingega Euroopa Liidu juures olnud ning nüüd otsustati näidata oma rahulolematust käimasolevate kriiside suhtes. „Astuti Euroopa Liitu ju alles ka kolmandal katsel ja eks britid ole endale alati teadvustanud, et Schengen ja euro neile ei sobi ja neid neile ka ei tule,“ sõnas Toom. „Nüüd, kui Euroopa seisab silmitsi päris mitme kriisiga, otsustatigi, et on aeg muutuda taas saareriigiks ja seda ka poliitilises mõttes,“ lisas ta.

Lahkumiste lainet ei tule

Toomi hinnangul siiski üleöö suuri muutusi ette näha ei ole ning Brexiti-järgset doominoefekti ta ei karda. „Kindlasti ei saa tõsiselt rääkida Prantsusmaa väljaastumisest, millele Le Pen täna riiki üles kutsus,“ arvas saadik. „Euroopa Liit on ju Saksa-Prantsuse ühisprojekt – just need kaks riiki on võtnud meid oma orbiidile ja nende väljaastumisest ei saa juttu olla. Mängus on liiga suured ambitsioonid ja vastutus,“ selgitas ta.

Siiski arvas Toom, et Briti referendumi tulemus annab tuult tiibadesse äärmuslike poliitilistele jõududele. „Euroopas tõstavad pead paremäärmuslased ja Brexitit kasutatakse kindlasti nende poliitiliste jõudude poolt ära,“ usub ta. „ Kuid selleks, et Euroopa Liidust lahkuda, peab see riik oma majanduse suuruselt olema kui mitte teine, nagu Ühendkuningriik, siis kohe kindlasti mitte kahekümne teine ning soovitavalt asuma saare peal,“ rääkis Toom sellest, miks ta ei usu, et ühendusest lahkumine massiliseks muutub.

Julgeolekut ei ohusta

Brexiti järel Euroopa ning ka Eesti julgeolek Toomi hinnangul ohus ei ole. „Ma ei jaga paranoiat teemal, et nüüd saab kuidagi kannatada Euroopa või Eesti julgeolek, räägime siiski Euroopa Liidust, mitte NATOst,“ selgitas ta. „Nii et esimene, mida meie inimesed Suurbritannias omal nahal tunda saavad, on muutused sealsel tööturul ja sotsiaalvaldkonnas,“ arvas Toom.

Saadiku sõnul on positiivne ka see, et Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelised läbirääkimised algavad alles oktoobris. „Praegu on supp liiga kuum,“ lõpetas Toom.