Paet: Brexit puudutab Eestit ka rahaliselt

Paet ütles, et see avas tee uuele kriisile, mille ulatust pole praegu võimalik ette näha.

„Brittide eilne otsus on praegu veel määramatu ulatusega probleemipundar, mis lisandus nelja niigi tõsise kriisi kõrvale,“ ütles Paet Äripäevale. Nelja tõsise kriisi all pidas Paet silmas Euroopat vaevat põgenikekriisi, pingelisi suhteid Venemaaga, terrorismi ning majandusprobleeme.

Paeti hinnangul põhjustas tekkinud olukorra Suurbritannia peaminister David Cameroni soov minna 2015. aasta parlamendivalimistel lihtsamat teed. Teatavasti lubas konservatiiv, et võimule saades korraldab ta eile toimunud referendumi. „Sellise käitumise kõrget hinda näitab esmane reaktsioon börsidelt, kuid see kandub üle ka poliitikasse ja julgeolekusse,“ sõnas ta.

Suurbritannia lahkumine mõjutab Paeti arvates Euroopa Liidu ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat Venemaaga seonduvas ning Lähis-Idas. Lisaks on Ühendkuningriigi näol tegemist ühega Euroopa Liidu eelarvesse panustavatest netomaksjatest, mistõttu vähenevad riigi lahkumisel võimalused toetada vaeseamaid liikmesriike. „Seega puudutab lahkumisotsus Eestit ka rahaliselt,“ sõnas Paet.

Euroopa Parlamendis Eestit esindav Paet leidis, et nüüd peavad ülejäänud 27 liikmesriiki üles näitama tasakaalukust, et ära hoida võimalik lahkumiste laine. „Brexiti eeskujul võib ka teistes euroskeptilistes riikides tekkida doominoefekt, Prantsuse Rahvusrinne on juba jõudnud referendumit nõuda,“ rääkis Paet.

Suured probleemid seisavad Paeti arvates ees ka Ühendkuningriigil endal, kes peab nüüd hakkama tegelema omaenda riigi kooshoidmisega.

Mõjutab Eestit

Paeti sõnul on Eestil ja Suurbritannial Euroopa Liidus sarnased seisukohad. „See väljendub näiteks põllumajandustoetuste reformiga seotud küsimustes, vabakaubanduse tugevdamises ning Venemaa-suunalises poliitikas,“ selgitas saadik. „Suurbritannia lahkumisel nõrgenevad seega positsioonid, mida ka Eesti jagab,“ lisas ta.

Lisaks muutub keerulisemaks ka Briti Ülikoolides õppimine ning ligipääs Briti tööturule väheneb. Samuti pidi Suurbritannia olema Euroopa Liidu eesistujamaade kolmikus koos Eestiga. „Siit on näha, et lahkumisotsus mõjutab meid otseselt ja praktiliselt,“ tõdes Paet.

„Nõrgenev Euroopa Liit pole aga kuidagi Eesti huvides, arvestades meie geopoliitilist asendit,“ lõpetas Paet.