• OMX Baltic−0,42%314,42
  • OMX Riga0,26%938,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,66%1 503,06
  • S&P 5000,41%7 723,17
  • DOW 300,29%53 497,37
  • Nasdaq 0,32%26 373,94
  • FTSE 1000,14%10 743,35
  • Nikkei 225−3,16%65 326,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,92
  • OMX Baltic−0,42%314,42
  • OMX Riga0,26%938,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,66%1 503,06
  • S&P 5000,41%7 723,17
  • DOW 300,29%53 497,37
  • Nasdaq 0,32%26 373,94
  • FTSE 1000,14%10 743,35
  • Nikkei 225−3,16%65 326,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,92
Juba hooneid projekteerides ja ehitades tasub mõelda tulevikus neis kasutatavatele võrgulahendustele.
Hoonet projekteerides ja ehitades tasub mõelda selles tulevikus kasutatavate võrgulahenduste peale.
  • Hoonet projekteerides ja ehitades tasub mõelda selles tulevikus kasutatavate võrgulahenduste peale.
  • Foto: Raul Mee
Ehkki internet on tänapäeval iseenestmõistetav ootus nii kodus kui ka kontoris, ei ole ehituse tellijal ega ehitajal sageli vajalikke teadmisi, kuidas tagada ruumi kasutajatele kvaliteetne võrguühendus, kirjutab 11. mai Äripäev ehituse rubriigis.
Tänapäeval ei kujuta keegi ette elamist ja töökohta internetiühenduseta. Metsas kättesaadav õhus leviv võrk on nii tavaline, et hoonet ehitades ei tulda sageli selle peale, et hoone sisevõrgu loomine nõuab pädevat planeerimist.  
OÜ Telealarm eksperdi Tõnu Kutsari sõnul huvitavad arendajaid odavamad lahendused. Samas ei seagi elumajad väga kõrgeid nõudmisi. "Üsna tihti on arendajatel kinnistunud ka valearusaamu," märkis Kutsar. "Näiteks, et juhtmeid pole vaja, sest tänapäeval käib kõik raadio teel.” 
Juhtmevaba kohtvõrgu seadmed nagu wifi-pääsupunktid ehk APd on levinud pea igas kodus ja kontoris. “Võrkude ehitamine on populaarne, sest seda on mugav paigaldada ja kasutada," märkis Praakel. Paigaldusmugavus tuleneb sellest, et võrguinterneti kasutamiseks pole vaja vedada kaablit. "Arvuti ning telefoni võrgus kasutamine ei vaja selle juhtmetega ühendamist,” märkis Praakel. Kiireima wifi standard on 802.11ac, mis lubab kiirust kuni 1,3 gigabaiti sekundis.
Oluline on wifi-pääsupunkti asukoht. “AP vale asukoha puhul jääb kiirus väikeseks. Koduses keskkonnas on soovitatav AP paigaldada sellisesse kohta, kus kasutajale meeldib oma telefoniga või sülearvutiga internetti tarbida," soovitas Praakel. Parema kiiruse saavutamiseks tuleb kasuks lõppseadme otsenähtavus APga. "Kindlasti ei tasu panna wifi-seadmeid metallist elektrikilpi, sest see summutab levi,” hoiatas Praakel.
Kontoris, kus kasutajate tihedus on suurem, paigaldatakse APd üldjuhul kompaktselt. Levinud asukohad on laed ja seinad. “Need annavad parima otsenähtavuse AP ja kasutajate lõppseadme vahel,” märkis Praakel.
Oluline on arvestada kuhu, kellele ja milleks võrku rajatakse. "Kui võrku kasutab palju iPade ja telefone, peab APde tihedus olema oluliselt suurem, kui sülearvutitele rajatav wifi-võrk. Enne lõpliku füüsilise võrgu ehitamist on AP asukohad mõttekas virtuaalselt planeerida näiteks Ekahau süsteemi abil,” soovitas Praakel.
Peale APde asukohtade loeb ka kasutatav raadiokanal, eriti juhul, kui APd paiknevad tihedalt. "APd kasutavad kahte sagedust: 2,4 ja 5 GHz. Euroopas on sagedusel 2,4 GHz kasutusel kuni 13 kanalit. Parema signaali saavutamiseks ei tohiks erinevate APde signaalid kattuda. Sobiva kanali leidmisel aitavad signaali analüüsiprogrammid nagu näiteks inSSIDer,” rääkis Praakel. 
Pane tähele
Enne võrgu loomist vasta kahele küsimusele:
Kas IT-kaabliteed peaksid olema ligipääsetavad ja kaablid vahetatavad- lisatavad olenevalt ajas muutuvatest vajadustest?
Kas kaabliteedele peaks kõikjal jääma reservruumi? 
Vajadusi ignoreeritakse
Kutsari sõnul räägitakse palju asjade internetist, tarkadest majadest, linnadest, sadamatest ja liiklussõlmedest. “Need on omamoodi moesõnad,” märkis Kutsar. Lisades, et ta ei näe täna veel, et arhitektid ja projekteerijad oleksid ennast kurssi viinud hoonete ja linnade "tarkuse" kasvust tingitud IT-infrastruktuuri kasvavate vajadustega. "Ei nähta arengust tingitud pragmaatilisi vajadusi või üritatakse neid ignoreerida, sest see ei ole tavamõistes ilus ja see kulutab hinnalist ruumi," märkis Kutsar.
IT-infrastruktuur võtab Kutsari sõnul hoonetes aina rohkem ruumi ja seda nii ripplagede taha peidetuna kui ka eraldi ruumidena - nõrkvoolujaotlatena korrustel, serveriruumidena jne. “Elektrikilbi ruumid on juba väiksemad kui serveriruumid ja nõrkvoolujaotlad. Sama kehtib kaabliteede kohta lagede taga," märkis ta.
Kutsar lisas, et serveriruumid vajavad jahutust, nende ventilatsioon peab töötama ülerõhul, neid ei tohi läbida veetorud, nende kõrvale on tihti vaja eraldi ruume jahutusseadmetele, UPSidele, kustutusseadmetele jne. "Ometi on ka praegu ehitamisel soliidseid hooneid, kus taoliste vajadustega pole arvestatud. Tulemuseks on omamoodi nurisünnitised, kus lekkeohtlik jahutusseade on serverikapi kohal või arvutivõrgu kapp koos tundlike isikuandmetega on surutud elektrikilbi ruumi. Siin on väga palju vanas kinni mõtlemist ja dogmasid,” märkis Kutsar.
Hea teada
Jäta kaablitele pöördeks ruumi
Hoonesisese arvutivõrgu ehituses on toimunud üleminek CAT5-kaablilt suurema läbilaskevõimega CAT6- ja CAT6a-kaablile. CAT6- ja eriti CAT6a-kaabel on jämedam ja jäigem, selle lubatud minimaalne painderaadius on neljakordne kaabli diameeter. Olenevalt konkreetsest tootest on painderaadius umbes 35-40 millimeetrit ning seega ei saa painutatud aasa diameeter olla väiksem kui 70-80 millimeetrit. Vastasel juhul tootja ei garanteeri kaabli ja arvutivõrgu nõuetekohast toimivust.
Turul olevad plastist elektrimontaažisüsteemid, karbikud ja põrandakarbid ei arvesta valdavalt või tihti arvutivõrgu kaablite lubatud painderaadiusest tulenevate erinõuetega või siis arvestavad hädavaevu vanade CAT5e kaablitele kehtinud nõuetega.
Arvutivõrgu pesa monteerimiseks kaabli külge on vaja üldjuhul kaabel teatud kaugusele toosist eemale tõmmata, seega peab kaablil olema pesa toosis kokku kerimiseks ruumi. Arvestades toosi siseläbimõõtu, mis on umbes 70 millimeetrit ja kaablite sisenemise nurka, on lubatud raadiuse säilitamine praktiliselt võimatu. Alternatiivina võib kaabel pesani tulevas torus vabalt edasi-tagasi liikuda, nii et seda saab välja tõmmata ja sisse tagasi lükata.
Allikas: OÜ Telealarm ekspert Tõnu Kutsar
Tema sõnul leiab siiski ka vastupidiseid näiteid, kus arvutivõrgu jaotla on näiteks realiseeritud klaasseinana ja eksponeeritud hoone sisekujundusliku elemendina. 
Paindlikke töökohti planeerides tasub olla eriti hoolikas
OÜ Telealarm eksperdi Tõnu Kutsari sõnul on viimasel ajal hakanud levima eri elektri ja sideühenduste põrandasse paigaldamise viisid ja töökohad, mis paiknevad ruumis vabalt, mitte seinte ääres nagu varem.
Arvutivõrgu kaablite lubatud painderaadiuse nõuete tõttu peab põrandakarpideni tulevates arvutivõrgukaablite süvistorudes olema ka reservruumi, mis suurendab põrandakarpideni tulevate torude hulka ning mille tõttu ei saa arvestada elektriga samade torudega.
Ka tavaliste seinakarbikute puhul on probleeme arvutivõrgu kaablite ja pesade nõuetekohasel paigaldamisel. "Seega on arvutivõrkude arenguga kaasnev kaablite gabariitide muutumine tekitanud uusi probleeme ehituses, millele plastist elektrimontaažisüsteemide tootjad ei ole suutnud reageerida," märkis Kutsar.
Tema sõnul peaksid antud aspektidega projekteerijad ja arhitektid siiski töökohtade paigutusi kavandades arvestama. "Näiteks paigutades töölauad ruumi keskele, tuleks eriti hoolikalt kavandada elektri- ja sideühendused," märkis ta.
Paljud tootjad on PVC-isolatsiooniga kaablilt läinud üle LSZH-isolatsiooniga (low smoke zero halogen) kaablile. "Kui vanad PVC-kaablid olid üsna painduvad ja ei murdunud painutamisel, siis LSZH-kaablid meenutavad oma mehaanilistelt omadustelt plastikust joogikõrt, mis painutamisel kergesti murdub. Sellised kaablid vajavad veelgi suuremat painderaadiust ja paremat montaažiruumi," rõhutas Kutsar. 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.08.26, 09:00
Riia ärikeskuse arendaja pakub 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

71.1%
17.5%
11.4%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele