Kuidas pääseda majja ratastooliga?

Liikumis- ja nägemisvaegusega inimestega arvestamine hoone projekteerimisel ei lisa projektile olulist kulu, kuid muudab hoone kasutamise mugavamaks ja tõstab selle väärtust, kirjutab 25. veebruari Äripäev ehituse rubriigis.

Vanad projekteerimisnormid on uuendamisel. Projekteerimise kaasajastamise määrus puudutab ka hoonete ligipääsetavuse aspekte. Määruse uuendamise käigus kaasajastatakse kehtivaid norme ja laiendatakse neid ka kortermajade ehitamiseks. Mitu ligipääsetavust puudutavat ettepanekut nõuavad tegijate sõnul põhjalikku analüüsi, sest soov on säilitada kaine mõistus, mitte keskenduda eeskirjades millimeetrite tagaajamisele.

MTÜ Ligipääsetavuse Foorum juhatuse liige ja OÜ Arhitektuuribüroo FP arhitekt Valeri Falkenberg möönab, et olukord hoonetesse pääsemisega on aastatega küll paremaks läinud, kuid arendajad võiks hoonete rajamisel veelgi sagedamini kaaluda liftide ja tõstukite kasutamist, mis muudaks liikumise mugavamaks ka puudega inimesele ja eakatele. “Liikumis -ja nägemisvaegusega inimestega arvestamine juba hoone projekteerimisel ei lisa projektile olulist kulu, kuid muudab hoonete kasutamise väga palju mugavamaks,” kinnitas Falkenberg.

Uut määrust oodatakse

MTÜ Ligipääsetavuse Foorum juhatuse liikme Jüri Järve töö on Tallinna sotsiaal-ja tervishoiuametis muu hulgas invaekspertiis ehk ta hindab avalike hoonete ehitusprojekte, et hooned oleksid kõigile ligipääsetavad. Järve on nõus, et probleeme veel on, kuid invaühingute töö tulemusel on viimasel viiel aastal olukord tunduvalt paranenud.

Palju ettepanekuid on tehtud ka uude projekteerimise kaasajastamise määrusesse. “Kahtlemata on surve määruse uuendamiseks,” kinnitas Järve ja lisas, et 2002. aasta lõpus loodud dokument vajab värskendust.

Ettepanekuid on tehtud väga erinevatest aspektidest lähtudes. “Näiteks vaegkuuljatele on oluline, et fonolukkudel oleks lisaks helisignaalile ka valgusmärguanne, mis aitaks aru saada, millal uks avatakse,” tõi Järve näiteks. “Pimedad tegid täiendusi, kuidas liikumisteid neile arusaadavamalt tähistada. Nüansse on palju ja terved inimesed nende peale sageli ise ei tule,” lisas ta.

Arendajad planeerivad lifte ka kahe korruse vahele

Lifti nõue on uusarendustes alates viienda korruse olemasolust ehk siis neljakorruselise maja võib ehitada ka ilma selleta.

“Arendajad projekteerivad siiski lifte ka kahekorruselistesse majadesse ning kolme-neljakorruselistesse tehakse neid suhteliselt sageli, sest see on hea müügiargument,” rääkis Arco Vara vanemmaakler Agur Tammistu.

Uusarenduste turul on tekkimas konkurents ja kliendid valivad elamist mugavuste ning arhitektuuri järgi, selgitas Tammistu. Ta lisas, et lifti sisseehitamine ei ole väga suur investeering.

Näiteks tõi Tammistu Kodulahe arenduse, mille puhul oli juba projekteerimisel arhitektile esitatud nõue tagada ratastoolis inimestele mugav liikumine.

"Ratastooliga saab seal nullkorruse autoparklast lifti ja liftist otse korterisse, mingeid takistusi ei ole. Liftid on projekteeritud ratastel liikujale sobiva laiusega. Kui siseneda majja esimese korruse trepikojast, on samuti kõik ligipääsud ühel tasandil, enne lifti ei ole treppe," kirjeldas Tammistu lahendust.

Fonolukk on mugavalt puutetundliku sõrmejäljendiga avatav ka ratastoolist. "Lapsevankrid saab jätta parkimiskorrusel asuvasse turvalisse jalgrattaparklasse. Vaegkuuljad saavad suhelda videoekraaniga fonoluku kaudu, mis on igast korterist jälgitav," lisas ta.